Tuletab meelde üht tulevast projekti

Autor LNA
Üks projekti osaline juba liigub vajalikus suunas. Ma pole veel leidnud aega selleks :-)

Kutse tantsule

Jaanus lõi lauad maha, mina tõin poest peitsi ja laki. Poes läks peitsi ja laki valimisega pea tund aega. Suutsin Pärnu Dekora müüjatel pea ikka täiega kuumaks ajada, kuid peits sai küll õige ja eks näis, kas ka lakk. Peitsisin põranda pühapäeval ära ja nüüd täna paneb Jaanus esimese kihi lakki maha. Kui hästi läheb, siis jaanipäeval saab uhkel peitsitud-lakitud kuuselaua põrandal tantsu lüüa.

Jumaldan selliseid hommikuid

autor LNA

Sport teeb ilusaks

Käisime Heidi ja Miriamiga täna Heidi õhutusel SEB Maijooksul, ajavõtuta jooksjana. Rada oli 7 km pikk ja ega ma miskit trenni peale grossingu viimastel aastatel teinud pole. Sõudmisaegadel sai küllalt palju joosta ja praegu eelistan õhtuti DD-ga jalutada jooksmise asemel. Seega jooksin viimati pikemaid radu nii 9 aastat tagasi.
Maijooksu rada oli väga hea ja ma ei tundnud enne raskust kui kuiskil 5-6 km vahepeal. Õnneks pidasin 6 km postini vastu ja seal edasi ei lubanud mu enda uhkus kõndmima hakata. Nii läbisingi raja terve tee joostes ja enesetunne oli supper peale jooksu. Finishisse jõudsin veidi peale 1223. finiseerijat ja aeg läks u 40-45 min.

Juhuuu

Täna saime Janega flygrossingus proovida treenerite peeneid rakmeid. No on ikka teine tegu. Üldse pole vaja nii palju rapsida saltode ja kõhuli lendamise tarvis. Rakmed olid küll nati suured, kuid minul ei pigistanud ega hõõrunud kuskilt. Nendega võiks pikalt-pikalt grossata. Nüüd tuleb vanades rakmetes kõvasti hakata asju lihvima, et kui järgmine kord jälle antakse treenerite rakmeid kasutada, siis saaks asju õigemini teha.
Mul on põhi veaks kõverad jalad peale äratõuget ja tagurpidi saltos on painutus kehv ja jälle liiga kaua hoian jalgu põlvest kõverdatuna.
Neil on meiega plaan :-)

Päeva parim lause

Iga inimene kes vähemalt natukenegi äriõigusest adub, peaks piltlikult mõistma, et jogurt ja kohupiim ei ole üks ja sama asi, kuigi mõlemad on piimatooted.

Puhkus

Alustasin puhkust Raplamaal Elu Messil grillimisega ja lõpetasin maal tsillimisega. Messil oli vahva, kuid väga külm ning õpetuseks järgmisteks kordadeks on ka olemas - ette tuleb ikka korralkult valmistuda. Samas 8. koht (11 võistlejat oli) ribivoorus on päris hea tulemus selle rapsimise peale. Armusin Panga õe madala säärega punastesse kummikutesse ja suure üllatusena sain reedest ka nende omanikuks.
Pühapäeval küpsetasin leivad ja põrutasin DD-ga maale. Maal olime pea terve nädala. Saijatalus koristasime, lõhkusime, niitsime, rohisime ning laupäeval päevitasin tuulevaikses kohas terve päev raamatut lugedes. Reedel proovisin leiba ja saia reheahjus ja (toa)ahjus küpsetada.

Neljapäeval tegin leivasuppi, mis tuli supper.
Käisin jalgrattaga Vana-Vigalas poes ja naabrinaise juures piima toomas. Maru mõnu tunne oli. Seda ei ole võimalik kirjeldada, vaid tuleb ise tunda.
Lisaks oli konn-koeral vahepeal sünnipäev.

Saijatalus käib töö

Ülejäänud pildid

Proovikad

Proovisin eile 3 uut leiba teha ja andsin erinevatele inimestele prooviks. Kommentaarid siis neilt ja enda poolt:
1) küüslaugu - 1 kg leivale läks miski 5 küünt küüslauku (eelmise hooaja oma). Testrühm ütles, et küüslauku võiks rohkem veidi olla, muidu väga maitsev. Arvati, et leiva nimi peaks olema Autumn Antigrip Bread.
2) basiiliku-mozzarella - 1 kg leivale natuke mozzarellat ja 1 väike pakk kuivatatud basiilikut. Mozzarela panek oli mõtetu, ei maitset ega välimust. Basiilikut võiks panna rohkem või lisada rosmariini. Proovida võiks selliselt, et mõlemad maitsetaimed oleksid värsked, mitte kuivatatud.
3) köömneleib - 1 kg leivale 1 väike pakk köömneid. Kellele köömned meeldivad, olid väga positiivselt meelestatud.
Teised testijad võivad julgelt oma kommentaarid kirjutada, testleibade maitseelamuse osas. Lubatud on ka negatiivne, sest muidu ma ei saagi teada, mis võiks teisiti olla.
Järgmine kord peaks ikka proovima ka päikesekuivatatud tomatitega, päris mustaleiba (st maltoosat rohkem), suitsuvorstileiba, sibulaleiba, meeleiba ning siis täiendama basiilikuleiba rosmariiniga.

Hiiumaa printsessid

Hiiumaa, Kärdla. Laupäeva. Päike paistab sinises taevas ja sooja on 10 kraadi.
Mehed on laekunud Rannapargust kell 4.30 ja magavad peatäit välja* kui naised juba toimetavad. Naiste kodust lahkudes päeval kella 2 paiku suudavad mehed ainult möh öelda. Üks naine suundub suvilasse aiatöödele ja teine rulluiskudega uisutama. Paari tunni möödudes istub higine ja lõõtsutav rulluisutaja Niva rooli ja võtab aiatöödelt jala kodupoole sammuva neiu, kellel seljas mehe suur kampsun, jalas tööpüksid ja kummikud, autole ning sõidavad Kärdla poole. Nivad juhtimisel tuleb kõvasti jõudu rakendada ja rääkima peab kõva häälega. Täiesti sobilik naisterahva sõiduvahend :-)

* Üks härra magas pool unest koridoris koera kaisus. Põhjus miks ta seda tegi, pidavat väga veenev olema, kuid tal ei ole veel meelde tulnud, mis see oli.

Saijatalu korrastus

Täna alustasid palgimehed Saijatalu maja palgitöödega. Arvatavasti on vaja mõned palgid välja vahetada ja maja lihtsalt otseks tõmmata. Palgimehed ütlesid, et see viimane pidavat väga lihtne olema. Millal lõpetavad ja palju maksma läheb selgub nüüd paari päeva jooksul.
Kui nende töö tehtud, siis tuleb kõik palgivahed villa täis toppida. Vundamendi ja palgi ühenduskohad mätsime kinni lubjakördiga.
Maja välisilme osas käivad veel vaidlused - mina soovin, et paneksime uue laudise, Jaanus arvab, et vana on hea küll, lihtsalt osade vanade laudade asemel uued sama lõikega voodrilauad panna. Akende ja ukse korrastamine jääb vist järgmiseks aastaks.
Majas sees lõhume välja rehetoa (kivi)põranda ja asendame selle laudpõrandaga. Põranda lõhkumisega tegin algust laupäeval ja Jaanus jätkas seda eile. Peab vist jätma selle töö ikka meeste teha, sest päris suurte tükkidena tuleb see põrand sealt ära. Põranda vahetamist laudpõranda vastu soovitas soojalt palgimees - nii saab niiskuse rehetoast välja.
Järgmine nädal tuleb pottsepp, kes vaatab üle reheahju ja ütleb oma töö hinna ja aja. Lisaks on plaan üks auk seinas täita soojamüüriga. Vaatab, kui palju see töö maksma läheks või on mõistlikum ikkagi sinna palgid panna.
Katus tuleb teha puhtaks samblast ja panna katuseviil.Jaanusel on plaan ka sauna korsten välja vahetada (lauda kividest korsten, mis on tulekindlam).
Nipet-näpet asju on kindlasti kuhjaga veel teha.
Eesmärk - maja nii palju soojapidavaks, et saaks veeta mõnusad jõulud ja aastavahetuse maal.

Olengi selline eestlane

Kust leiab aega

Mul on täiest puudu nädalast 1 päev või igast päevast 2 tundi.
Millega ma siis tegelen: pea iga päev koeraga jalutamas hommikuti 30-45 min ja õhtul u 1 h; tööl AV-s tööpäeviti 8.30-17.30; esmaspäeva ja neljapäeva õhtul küpsetan leiba; esmaspäval koristan, triigin ja/või õmblen; teisipäev ja neljapäev 19.30-21.30 grossing ja jooks; kolmapäev massaažis; mitmel õhtul teen ka süüa järgmiseks päevaks; reede õhtust pühapäeva õhtuni maal, Pärnus või Hiiumaal.
Kusjuures tööpäeviti tõusen u 6.30 ja magama lähen 23.00, vähema unega ma hakkama ei saaks eriti.
Teha tahaks veel: firma asjad jooksma, kontrabassi tunde võtta, tennist mängida ja olla kultuurne (kino, teater, kirjandus) ning suve poole tahaks ka rulluisutamas käia.
Peab vist oma päevakava korralikult üle vaatama. Äkki ikka kuskile on võimalik need veel teha asjad mahutada.

Et siis 7 tõde ka minu kohta

1. Naudin kokkamist, kuid ma pole miski gurmeekokk. Kui vaid leiduks rohkem aega ja rohkem sööjaid.
2. Tulenevalt punktist 1 kahetsen ma aegajalt, et ei läinud siiski õppima Tallinna Majaka Teeninduskooli, kus sisseastumiskatsetel olin parim kokk-kondiitri erialal.
3. Mulle meeldib rohkem kuulata kuidas ja mida teised räägivad, kui et ise rääkida, sest ma ei oska oma keerulisi mõttekäike tihti sõnadesse panna ja ma ei viitsi inimestega vaielda, sest nii ehk naa on igal inimesel oma arvamus asjast.
4. Olen korra ja süsteemide armastaja, kuid vahel siiski laisk.
5. Mulle ei jää kunagi meelde kuulsuste nimed ja nende rollid. Neid on väheseid kuulsusi, kelle nime, näo ja rolli ma kokku suudan viia. Kõik see kehtib poliitikute, muusikute ja näitlejatega.
6. Ma mäletan kaua, kui keegi on mulle käki keeranud või haiget teinud. Samas ma ei pea ta vastu viha, lihtsalt miski kaitsehoiak on sees.
7. Mulle meeldivad väga lapsed, eriti vanuses 0-5. Nad on nii armsad, ehedad ja kavalad.

Meenutusi

autor Vx
Huvitav, et mõnd lugu kuulates või pilti vaadates tuleb alati täpselt üks ja sama asi meelde. Nt selle pildiga (õigemine kogu selle fotoseeriaga) on meeles, kuidas me suht äsja olime tulnud Taist ja ma olin šokolaadpruun. Vx helistas ja ütles, et leia omale nüüd valged sukad ja kingad ning tule stuudiosse. Ülejäänu (kostüümi ja meikija) organiseeris ta ise. Ma kammisin vist kõik võimalikud pesupoed Tallinnas läbi, et leida valgeid sukki. Kummalisel moel oli neid ainult ühes poes ja needki viimased.

Leivaauto

Tänaseks oli siis leivahuvilisi 6. Taignakauss oli täitsa ääreni täis ja sõtkuda oli ka raske. Peab käelihast treenima hakkama. Ostsin paremad vormid, nii et nüüd mahub ahju ilusti 6 leiba, mis kõik kaaluvad u 1 kg. Poole küpsemise peal tõstsin ülemised alla ja alumised ülesse ning tundub, et kõik küpsesid ilusti valmis. Kodu oli jälle leivalõhna täis ja nii saab olema iga nädal kas kord või kaks, olenevalt kuidas huvilisi on ning eks näis kauaks neid on.
Hommikul viisin värksed leivad Kadrile, kelle juurest siis huvilised saavad omad leivad kätte (siit ka leivaauto).
Kui ma nüüd kellelegi olen lubanud küpsetada, kuid ära unustanud, siis antagu julgelt teada.
Kadri hoolitseb leivapealse ja kõrvalise eest ning pakutava leiate siit.
P.S. Nüüd on juba 3 püsiklienti :-)

Väsinud

Ma olen kõigest nii väsinud, et kipun juba asju unustama ja muutun ükskõikseks. Õnneks peaks üks kuu jooksul asjad paika loksuma ja elu taas normaalseks minema või hoopis kõik peapeale pöörduma:-)
Igatahes, praegu tahetakse mult korraga väga mitme olulise asja suhtes otsust, kuid ma ei suuda ja ei taha otsuseid teha. Miski seesmiselt ütleb, et ära kiirusta ja oota üks kuu-kaks. Aega aga kõigi nende otsuste tegemiseks nii kaua pole. Oi kuidas ma praegu tahaks näha tulevikku, no nii 6 kuud ette.
Kui kõik hästi läheb, siis kindlasti kirjutan kunagi ühest kogemusest pikemalt, et teistel sama murega inimestel oleks teada, mis nendega toimuda võib.

Eesti õhtu

Liisi algatusel tegime esmaspäeval Eesti õhtu. Laual olid kõik kodumaised toidud: praetud räim, kartulipuder, vürtsikilu, soe leib, taluvõi, munad, marineeritud seened, marineeritud kurgid, kama ja karamellise kamaga mustikakook. Vaatasime Eesti film ja mehed käisid saunas. Plaanitud oli ka küpskilu valmistamine grillil, kuid kõhud said enne küpsetamist punni ja nii jäigi see toit valmistamata.
Hiiumaal teeme laupäeval kindlasti küpskilu.
Teemaõhtuid peaks aga tihedamalt korraldama.

Leivahuvilised

Meie kodu ahju läheb pea iga nädal 3 erineva suurusega leiba korraga - 1 pisem meile endile, 1 suurem siilidele ja ühe keskmise olen alati mõnele tuttavale kinkinud. Tegin väiksed arvutused ja tulemuseks on see, et kui töötunnid ja inventarikulu välja jätta, tuleb leiva hind pea sama, mis poes. Samas on see leib kindlasti tervislikum ja maitsvam.
Huvitav, kui ma oleks valmis küpsetama leiba müümiseks tellimuste alusel, siis palju oleks tutvusringkonnas huvilisi iganädalaselt.

Pildid näituselt kah

Läbis Tartu maratoni

Siis kui meie DD-ga kodus mõnnasime ja leiba küpsetasime, sõitis Jaanus Tartu maratoni. Kasutasin teenust "tulemused rajalt SMS-i teel" ja palju põnevam oli oodata. Jaanusel oli plaan vähemalt 6 tunniga läbida maratoni rada, kuid tulemus oli tal 5.23 ja ma arvan, et ta on sellega igati rahul. Nüüd ootame teda koju sooja sauna, leiva ja koogiga :-)
ELAK saab aga nüüd see hooaeg endale kindlasti ühe uue liikme Martini, sest selline oli poistel kokkulepe :-)

Sõbrapäeva õhtul

Tegime sõbrannaga ühe hea õhtu

Sõbraga sõbrapäeval näitusel

Osalesime kuldsete retriiverite erinäitusel noorte kalassis, kus peale DD oli veel 16 koera. DD-le ja mulle oli see esimene ametlik näitus. Hindamisel pidin DD-d näitama esimesena ja vast oligi parem, sest mu närvid poleks vastu pidanud. Vaibal seisis DD hästi, polnud vaja eriti sättida. Peale seda ring sörki ja edasi tagasi sörki ning jälle vaibale seisma. Kohtuniku (Bart Van Maren) ees seisis DD ilusti, kuid kui kohtunik katsuma teda tuli, siis DD näitas, et ta ikka kardab natuke võõraid mehi. Õnneks viiner suutis DD mõtted kiiresti mujale viia ja hirm sai kehahoiakust kiiresti välja. Seni kuni kohtunik dikteeris sekretärile koera iseloomustust, väsis DD vahepeal ära ja arvas, et võib istuda. Sättisime jälle paika ja kui viiner nina ees oli, siis seisis DD väga ilusti. Isegi kasvataja kiitis meie esinemist
Kohtunikult saime punase lindi (st hinnet väga hea). Iseloomustuse saime ka, kuid seda on vaja kõvasti kodeerida - kirjutaja käekiri on natuke raskesti arusaadav ja kõigist inglisekeelsetest väljenditest ja lühenditest ei saa ma hästi aru.

Väikevana ja tüdrukud

Grossamas

Vaatamata köhale ja nohule läksin siiski grossama ja jooksma. Ma olen nüüd vist 3 hooaeg vahelduva eduga grossamas käinud ja nüüd alles tunnen, et asju saab teha ka ilma erilise rahmeldamiseta. Olen kätte saanud õiged nõksud ja eks seljalihasedki on tugevamaks saanud. Lihtsalt tõukad, tõstad jalad ja lendad õiges asendis. Tõstad jalgu rohkem, ajad selja kumeramaks ja lähedki sirgete jalgadega õigetpidi saltosse.
Eesmärk ei ole enam lihtsalt asjad (saltod ette, taha, lendamised, keerutamised) tehtud saada, vaid teha need puhtalt, st sirgete jalgadega ja graatsiliselt. Uute asjadena üritan nüüd hundiratast ja edasi-tagasi lendamist ilma vahemaandumiseta. See viimane on nati keeruline ja lihastele harjumatu esimestel kordadel, sest oled harjunud amplituudis hüppel alati jalad alla tooma ette või taha jõudes. Nüüd aga tuleb ette jõudes jätkata kõhuli horisontaallendu seni kuni oled tagasi algpunktis.

Huvitav, kas kõik see grossamine annab juurde ka vabalangemises kõhulilendamisele. Õpin ju siiski keha valitsema. Ootan juba põnevusega suve... jaa-jaa mul on hüppe isu tagasi.

Lugemine

Reisil alustasin Pille Hanni raamatu Ma armastasin kiskjat lugemist ja läbi sai see suht kiiresti. Põnev oli ja julgen soovitada. Pille kirjeldab oma elu enne vanglat ja vanglas. Täiesti uskumatu milline oli selle naise elu ja üldse kuidas inimesed elasi siis kui ma alles sipupükstes siputasin. Veel uskumatum on kirjeldatud vanglaelu. Inimsuhted olid paarkümmend aastat tagasi ikka teistsugused kui praegu ja ma ei hakkagi vist sellistest suhetest aru saama. Naine ei pea taluma mehe peksu ja mõnitamist, naeratama ja teise põse ette keerama. Naine peaks pakkima asjad kohe, kui mees on üks kord tõstnud käe naise löömiseks või kui mehel on (avalikult) armuke. Ma olen võibolla liiga noor ja seetõttu mõistan sellised suhted hukka. Minu arvates peab naine saama hakkama vajadusel ka üksi ja sellistel otsustavatel hetkedel julgema otsustada ja tegutseda.

Trimmimas

DD käis eile Kaidi juures oma esimesel trimmimisel. Ma polnud näinudki, et meie koer nii rahulik ja kannatlik on. Isegi käppadelt lasi täiesti rahulikult karvad patjade vahel lühemaks lõigata. Kodus käib täielik võimlemine käpade ja küünte lõikamisel ning hunnik juustu või vorsti kulub ka ära. Kaidi trimmis tal ära rinnaesise, kõrvad, saba ja käpad ning lõikas ka küüned lühemaks. DD oli kohe teistsuguse näoga.
Enne näitust, mis toimub sõbrapäeval, vaja veel pesu teha ja vaadata, et karvad seljal krussi ei läheks.
Üritasin õhtul uue soenguga DD-st pilti ka teha, kuid kõik pildid ebaõnnestusid.

Ise olen endiselt tõbine - kurguvalule on lisandunud tugev nohu ja köha. Palavikku pole endiselt ja enesetunne on ka ok. Ingveri-sidruni-mee teed olen joonud liitrite kaupa, lisaks Citrosepti apelsinimahla või teega iga päev ja jalutuskäigud DD-ga on väga lühikesed.

Tõbine

Ümberringi on paljud tõbised, isegi reisil olid mitmed haiged. Seni olen vapralt vastu pidanud, kuid täna öösel tundsin kuidas tõbi ronis kallale. Kurk muutus öösel vastikult kraapivaks ja kraapiv tunne ei kadunud ka hommikul. Õnneks palavikku veel polnud. Nagu kiuste oli kodus kõik vajalik haiguse peletamiseks otsas. Nii tuligi suunduda apteeki, kust ostsin c-vitamiini ja Citrosepti, sest ma ei poolda neid igasuguseid gripiteesid. Õhtul peab kodus veel küüslauku miski asjaga sisse sööma.
Alternatiivmeditsiin on seisukohal, et inimene haigestub (st immuunsüsteem nõrgeneb), kui inimene on millestki väsinud (nt tööl probleemid, mured). See pidavat kehal kaitse reaktsioon olema. Peab siis järgi mõtlema, millest ma väsinud olen või mis mul lahendamata on.

Teater, pidu ja kokkamine

Nädalavahetus algas reedeõhtuse teatrikülastusega ja NO99 etendusega GEP jäin mina küll igati rahule. Peale kultuuri väike kohvi ja kook.
Laupäeval magasime poole päevani ja siis käisime Jakobi ja Jane sünnipäeval Viliveres, kus Jaanus oli Kata ja Trino elav atraktsioon.
Pühapäeval jalutasime DD-ga kodust Paljassaarde ja tagasi tulime autoga, sest DD astus omal esimese parema käpa padja katki. Verd tuli käpast korralikult, kuid kodus tegime lillaveega puhtaks ja sidusime kinni. DD oli käpa sidumisest nii solvunud, et isegi Trinoga mängimine ei teinud tuju paremaks. Ülejäänud aja veetsin ma pühapäevast köögis. Küpsetasin 3 leiba (endale, naabriprouadele Nelele ja Kadrile), meisterdasin pelmeene ja siis sai ahju pistetud ka Tosca õunakook. Pelmeenide meisterdamisel oli Trino suureks abimeheks :-)
Ahjaa, väikese koroona trenni tegime ka pühapäeva õhtul Nele ja Jaanusega ning üks mees jäi sellest lontis kõrvadega.

Baasimoor

Olen alates käesolevast aastast ELAK-i uus baasimoor/baasipidaja. Tiitli andis Silja üle juba 2008. a lõpupeol, kuid esimesed näpuliigutused tegin nüüd peale pühi ja puhkust. Loodan, et hoian baasi sama hästi korras ja toimivana.

Lühidalt

Lauareisilt tagasi. Kõik kondid terved ja jalad sinikaid täis :-)
Ise mitte ühtegi pilti ei teinud, sest ei julgenud fotokat mäele võtta.
Üks päev ukerdasin ka puudris ja see oli maru vahva. Järgmine kord lähen kindlasti jälle puudrisse, kui on võimalus.
Omaette elamuse pakkus ka kelgutamine ja soovitan seda kõigil proovida.
Viimasel päeval panime Nelega teele postkaardi sõbrale. Loodame, et saab ta selle kätte õigel ajal ja hoiab tuju üleval.

Jälle Austriasse

Õhtul pakin asjad ja homme päeval lendan jälle Austria mägedesse lumelauaga müttama. Lähen teist korda Ischglisse kuid seekord ilma Jaanuseta, sest arst keelas Jaanusel kuu aega igasuguse spordi tegemise ja siis vaadatakse edasi, mida ja palju teha võib. Õnneks on kindlustus olemas ja see peaks katma kõik reisi ärajäämise kulud. Oleks võinud ka reisi edasi lükata ja minna märtsis koos, kuid kuna pole teada kas Jaanus siis tohib või ei, otsustasime selliselt. Õnneks on Käbad ka samal reisil ja igav ei tohiks hakata.

Raamatud

Olen jätnud lugemise suht tahaplaanile eelmisel aastal. Peale MKP juures käiku tekkis tõsine huvi lugeda tema raamatut. Raamatupoodi sisenedes aga ei suuda ma kunagi sealt tulla välja ainult ühe raamatuga, sest nii palju on huvitavaid raamatuid mida ma lugenud pole. Nii sai ka seekord ostetud kolm ja kui need läbi loetud, lähen kohe järgmistele järgi.
Võiks ju ka raamatukogust laenutada, kuid mulle ei meeldi laenutamine. Mulle on see alati vastumeelne olnud ja vist seepärast, et raamatud tuleb mingiks tähtajaks tagasi viia ja see on minu jaoks surve. Mõne raamatu saab kiiresti loetud ja mõnega läheb kauem, sest ta vajab nö seedimist ja oma aega-kohta lugemiseks.

Nädalavahetus

Laupäeva õhtul käisime LNA ja NSO-ga MKP juures naistekal. MKP räägis väga põnevaid lugusid ja näitas pilte oma Alaska ja Tervamägede reisidest. Ma imetlen inimesi, kel on julgus minna üksi kaugele tundmatusse kohta pikemaks ajaks. Mul selline julgus ja tahtmine puudub.
Pühapäeval hoidsime Jaanusega Katat ja Jaksi. Tegevust oli terveks päevaks nii meil, kui ka DD-l. Viimane on uskumatult armukade, kui mul väikesed lapsed süles on ja samas väga kannatlik, kui lapsed temaga mängivad. Laste lahkudes oli DD väga väsinud.
Teisipäeval selgub, kas läheme plaanitud suusareisile Austriasse või jääb see ära Jaanuse põlvevigastuse tõttu.

2008. aasta lõpp

autor LNA

Nädalavahetus Pärnus

Jõulud

Ma ei saa aru jõulude siginast-saginast, rohketest kingituste ostmisest ja kodu jõuluehetega ehtimisest. Kõige selle tulemusel on jõulud üks osa aastast, mis mulle üldse ei meeldi. Inimesed on muutunud kui ostuhulluks sel ajal. Minu arust peaks jõulud olema selline rahu aeg. Kas tõesti ei võiks lihtsalt olla pere ja sõpradega koos päeval looduses, siis koos süüa teha ja õhtul kõik koos seda nautida. Ok, ma saan aru, et lastele on hästi oluline jõuluvana ja kingitused, kuid milleks peavad täiskasvanud inimesed seda sama tähtsaks ja mõni vaat et tähtsamakski. Või on neisse jäänud seda osa lapsest ja minust on see täiesti välja pugenud. Ma ootan nii väga, et meil saaks Saijatalu soojustatud ja saaksime jõulude ja aastavahetuse ajal rahulikult seal olla. Mõnus oleks sealse rahu ja vaikuse keskel olla ning täiuslik oleks asi siis, kui ka paksu lund sajaks.

Leivaküpsetamine

autor Liis Narusk
Üritan suvest saati küpsetada ise juuretisega leiba. Pidevalt oli tunne, et teen miskit selles valesti ja keegi ei osanud õpetada ka. Puht juhuslikult leidsin sellise vahva koha nagu Toiduakadeemia, kus just oli tulemas Leiva küpsetamise koolitus. Koht ise oli ilus ja armas ning koolitus sai maksimumpunktid minult. Tuleb välja, et ma kergitasin pidevalt üle tainast ja küpsetasin ka valesti.
Koolitusel käidud, oli vaja proovida ise järgi uued nipid. Laupäeva öösel, kui tulime hooaja lõpupeolt koju, panin taigna kerkima. Päeval lisasin jahu ja seemneid ning panin taigna vormi ja lasin uuesti kerkida. Kerkis vägevalt ja sai õigel ajal ahju pistetud. Tulemus oli tõesti palju parem kui eelmised korrad. Värsket leiba said proovida Kalamaja parasemud ja Liis-Panga, kes olid tulnud tormisel talveõhtul meile sauna.
Jõulupühade ajal proovin lisaks tavalisele leivale teha ka lihaleiba ja jõululeiba.
Leiva küpsetamine ei ole muide üldse raske, selleks on lihtsalt aega ja tahtmist vaja. Maitse see eest on igati parem kõigist poes müüdavatest leibadest ja seisab ta ka kauem (st ei lähe hallitama).

Suve üks kauneim pilt

Vabandan, kuid pildi autori nimi ei tule meelde hetkel.
... ja võib vist öelda, et pilt on tehtud ühes armsaimas pulmas, kus käidud siiani.

Sügispäev

Laupeäval toimus kuldsete sügispäev, kus me DD-ga õppisime näitusel seismist ja esinemist, tegime kaasa mitteamatlikul näitusel ja kuulasime paljugi muud õpetlikku teistel kuldsete kasvatajatelt. DD-l oli üks vahva päev, sest sai koos 30 sõbraga joosta ja ujumas käia. Õhtuks oli ta täitsa läbi. Näituse seismisel näitas ta mulle muidugi iseloomu - laseb ennast lötsakile minu jalale, istub maha või sätib sätitud esijalad nii nagu talle sobib.


Samas teiste sättimisel seisab nagu kullapai.


DD, kes on kahe jahikoera järglane, kardab ikka täiega püssipauku ja mitte miski ei tööta tema tähelepanu hirmu kõrvalejuhtimiseks. Samas parte ajaks ta kasvõi Toompea pargis taga ja mina lohisegu siis rihma otsas järgi nagu märg kalts.

Hiiumaal

Eelmine nädal möödus kiiresti, kuigi esmaspäev oli DD igatsus nii suur, et laenasime Yip'i Kadrilt ja käisime temaga jalutamas. Kodu on aga siiski täiesti elutu, kui koera pole.
Reedel Kärdlasse jõudes ei teadnud DD kumma juurde joosta - siblis edasi tagasi minu ja Jaanuse vahel. Kosunud on ta juba korralikult ja naudib täiega õues olemist. Toas on nõus olema ainult öösel. Päeval toimetavad Kellyga koos hoovis - mängivad, jalutavad, kaevavad, nuusivad, magavad. Isegi vihmaga ei lähe koridori, vaid toimetab õues edasi.
DD üllatas meid ka oma uue käitumisega. Nimelt kui ta närib konti ja Kelly julgeb tulla nuusutama, et mida ta sööb, siis DD lõriseb, näitab hambaid ja haugub ka kui asi väga tõsiseks läheb. Tundub, et meie koerapiiga hakkab suureks saama.
Tegime Jaanusega laupäeval ja pühapäeval õunamahla ja küpskilu. Õunamahla saime 60 liitrit, osa sellest läks värskelt pudelitesse ja osa kuumutasime läbi. Järgmine aasta teeme kindlasti oma õunapuude õuntest mahla, sest see on nii lihtne ja kiire töö.

Sõber on puhkusel

foto autor LNA
DD on alates reedest puhkusel Hiiumaal. No tegelikult oli plaan, et ta läheb sinna alles see nädalavahetus, sest me sõidame 14. minema. Jaanuse ema arvas, et kui ta juba on neil seal, siis pole mõtet sõita linna ja siis uuesti nädala pärast tagasi, et jäägu parem kohe sinna. Eks DD-l ole Hiiumaal lõbus koos Kellyga (Jaanuse vanemate koer) ja õues on koeral vast parem kui toas. No ja ümaramaks saab ta ka kindlasti, sest ema Milvi hoolitseb selle eest hästi.
Linnas on kodu aga nii tühi ilma DD-ta ja ma tunnen juba puudust hommikustest ja õhtustest jalutuskäikudest.

Kanamaksa pasteet

Otsustasin teha natuke kanamaksapasteeti. Kuna polnud ammu teinud, siis panin kogustega mööda ja sai "niiii natuke" seda. Ühesõnaga kallid naabrid tulge meile pasteeti ja saia sööma. Sai küpseb samuti meie ahjus.

Barbie ja Ken :-)

Enesekriitika

...on igati teretulnud. Kuid millegi pärast on seda mõnel inimesel liiga palju ja mõnel täiesti puudub. Isegi kui tead, et oled mõnes asjas liiga kriitiline enese suhtes, siiski on väga raske ennast muuta ja suhtuda leebemalt asjasse. Vastupidi - pidevalt suurendad hoopis enda kriitika piiri ja üks hetk avastad, et oled enda vastu nii karm ja ei oskagi enam midagi teha. Kõik tundub mõttetu ja tundud täielik läbikukkuja. Küsimus ongi, kuidas tulla tagasi normaalsusesse või üldse, mis on normaalne. Või on kõik hoopis see, et oled mõelnud välja mis peaks olema olemas ja kuidas asjad minema ja kui ei lähe nii, siis variseb maailm kokku ja ei oskagi midagi teha.

Pohlad

Nädalavahetusel olime Hiiumaal ja enne äratulekut käisime Jaanuse vanematega metsas. Mehed läksid kindla sihiga seenele, kuid meie Jaanuse emaga pohlale. Mõnes kohas metsaalune punetas pohladest ja pohlad olid nii valmis, et vart puudutades pudenesid kõik marjad maha. Pidid ainult käe õigel ajal alla saama. Seeni said mehed suht vähe, kuid jagasime võrdselt ja mõlemad pered said pannitäie seenekastet. Meie tegime oma seenekaste esmaspäeva õhtul ja eile õhtul vaaritasin enamus korjatud pohlad pohla-õunamoosiks. Kuna mul miskit eriti suurt potti pole, siis pidin mitu potitäit tegema ja lõpuks sai jaks otsa ja pistsin osad pohlad sügavkülma. Äkki tuleb talvel mõni hea idee, mis nende külmutatud marjadega teha. Lisaks pohlamoosile
podises eile ahjupotis lambaliha-hapukapsa supp.
Mulle ikka nii meeldib kokata ... äkki peaks tõesti tõsisemalt sellega tegelema hakkama. Vanaemalt saadud pisik on ikka väga tugev ja mul on vahel kokates tunne, et vanaema juhendab mind, kuigi teda pole juma ammu meie seas. Kummaline, kuid peab asja üle järgi mõtlema ...

Muutuste aeg

Suvel toimus väga meeleolukas ja meeldejääv üritus. Sellele järgnes kahjuks üks ebameeldiv uudis, mis on toonud kaasa väga suured muudatused ja rohked küsimärgid. Tuleb vaid kannatlikult oodata ja mitte langeda masendusse. Rabeleda pole mõtet, sest kasulikum on hetkel oodata. Õppetund on korralik ja õnneks on hakatud veel rohkem kokku hoidma. Tekkinud on suurepäraseid ideid, kui oleks vaid julgust need kõik ellu viia. Hetkel elame päeva korraga ja teeme endast kõik oleneva, et asjad läheks meile sobivalt.
Mul keerleb aga pidevalt peas küsimus: kas kõik need eelnevad sündmused tähendavad seda, et olen valel teel ja tuleb teha lõpuks see otsustav samm, mida olen päris pikalt kaalunud.

Päevakild

"Mina olen siin uus kunn"
Lause autor ei ole mina, vaid seda öeldi mulle ja ei teagi, kas see iseloomustab lause autorit või üritas ta nalja visata.

Vahvad suvepäevad

Djur-Husset kommuun

T-särgi võistlus

Village People

Juhuuu

Sõber Tõnu võitis koos Jüriga olümpial hõbemedali ja tõesti nad võitsid selle. Nii hea meel on kui oma sõbral läheb hästi. Palju-palju õnne talle ja Jürile!!!

Kõik on hästi

Täna võin julgelt öelda, et olen rahul oma töökoha ja töökaaslastega. Nad on ühed vahvamad töökaaslased, kes mul kunagi on olnud. Töö on ka lõpuks see, mida mulle tõesti meeldib väga teha. Lisaks tööle olen veel teisigi põnevaid väljakutseid vastu võtnud ja tundub, et neid on tulemas veel.
Elus ikka käivad asjad ülesse ja alla mäge ning tundub, et mul hakkavad vast asjad vaikselt ülesse minema peale suurt langust. Tormata ja muretseda pole vaja, kõik mis peab tulema tuleb kunagi ikka.

Suvised tegemised

foto autor LNA
Reedel saatsime langevarjurist sõbra viimsele teele ja peale seda sõitsime ise Hiiumaale suvitama. Laupäeva veetsime peamiselt Luidja rannas, kus oli parme ja natuke tuult. Tuule vähesuse tõttu eriti lohetada Jaanus ei saanud. Õhtul käisime Suursadamas vaatamas Tallinna Linnateatri etendust Murdlainetus. Väga raju etendus oli ja soovitan seda kõigil vaatama minna. Peale etendust esines Raadio Maria ja selle bändi liikmed tõesti nautisid seda mida nad tegid. Muusikal on kohe teine kõla, kui muusika tegijad teevad asja selle pärast, et see neile meeldib, mitte selleks et on vaja esineda. Kunagi paar aastat tagasi üks tuttav parasemu rääkis pidevalt, et bänd peab mängima seda mida ta ise naudib, mitte seda mida rahvas ootab. Ma ei saanud toona sellest aru, kuid nüüd saan. Kui kohtan seda parasemu, siis ütlen talle, et saan alles nüüd aru mida ta mõtles ja tal on õigus.
Pühapäeval kiirustasime hommikul randa, sest tuult lubas, kuid tegime natuke vale valiku ranna osas. Nimelt Lehtmas vaibus paari tunni pärast tuul ja Jaanus ei saanudki eriti kaua sõita ega Panga õppida lohesurfi. Siiski veetsime rannas jälle oma 5-6 tundi ja olime õhtuks kõik ära põlenud. Enne koduteele asumist tegime väikese kiire grilli Kooli tänaval ja Jaanus tõi ka suitsetatud tuulehaugi külameeste käest. Kala on ikka hea söök ja seda võiks rohkem olla meie toidulaual.

pildi autor LNA
See nädal me ei hüppa töökorras lennukist 3500 m kõrguselt välja ega naudi maaelu Tiduveres, vaid läheme Hiiumaale lohesurfama, päevitama, ujuma ja kultuuri nautima koos sõpradega. DD saab seal 2 päeva järjest Kellyga mürada ja võibolla ka oma esimese öö õues magada. Eks näis kohapeal, kas ma julgen lohesurfi uuesti proovida või ei. Mul lähevad halvad mälestused ja kogemused rakselt meelest ära.

Auh!

DD on hakanud haukuma ja just siis, kui ta ei saa seda mida tahab. Näiteks täna hommikul kell 6 kui ta avastas, et ei saa magamistoast minna teise tuppa, sest tuuletõmbusega oli öösel uks kinni läinud, ja me Jaanusega kumbki ei viitsinud ennast liigutada tema vaikse märguandmise peale, sai DD kurjaks ja tegi kõva häälega "Auh". Kuna tean, et sellistele asjadele ei tohi reageerida, sest muidu jääbiki nii tegema, siis viivitasin veel veidi ukse avamisega.
Huvitav, kust ta selle käitumise õppinud on. Ta pole ühtegi koera näinud, kes haukumisega saaks midagi ja me ise pole ka omateada sellist käitumist heaks kiitnud.

Seekord tuli selline leib

Saaremaal

Täna Saaremaale. Pole seal oma 5 aastat käinud ja tööalaselt pole üldse käinud. Seekord siis Pärnu maakohtu Kuressaare kohtumajja pankrotimenetluse eelistungile võlausaldaja esindajana. Huvitav, kas see hirm kohtus esindamise ees jääb alatiseks või kaob see mul kunagi ära ka. Ma ju tean täpselt mis tegema peab ja mis juhtuda võib. Seekord on vastutus suurem, sest eelmised korrad on vaidlusalused summad olnud neljakohalised, kuid nüüd on seitsmekohaline. Ja selliseid esindamisi tuleb mul veel. Karm on see, et iga väiksemgi eksimus võib tähendada esindatavale selle summa vähenemist või üldse kaotamist ja vastutan asja eest mina.

Puhkus

Eelmine nädal puhkasin. Puhkusele läksin mõttega, et olen terve nädala maal, loen raamatut, võtan päikest, treenin koera ja toitun tervislikult. Plaan läks aga täiega uppi. Selle asemel käisin Parasummeril hüppamas, sõitsin veelauda, vedelesin niisama, saunatasime ja vaatasime vihmasel päeval igasuguseid filme. Raamatut ei avanud ma puhkuse ajal kordagi ja tervislik toitumine (sh alkoholi mitte joomine) jäi tahaplaanile.
Ööbisime enamasti maal ja mulle täitsa sobib maal elamine. Raske südamega pakkisin asju kokku maal ja kolisime linna tagasi. Õnneks peab 5 päeva tööd tegema ja siis saab jälle maale. DD saab seni ennast välja puhata:-)

Leib ja sai

Värske pehme soe sai võiga hommikukohvi juurde on üks mõnus nauding hommikust. Varsti pea pool aastat ei ole meie kodus olnud poest ostetud saia ja nüüd varsti saab nii ka leivaga. Saiaga on lihtne: leivaküpsetusmasinasse tuleb panna 250 ml vett, 700 ml Veski Mati mitmeviljajahu, 1 tl kuivpärmi ja natuke võid. Seadistad programmid ja taimeri ning ongi hommikuks sinu soovitud kellaajaks värske sai valmis. Segab ja küpsetab masin ise.

Leiba olen üritanud korduvalt teha leivaküpsetajas, kuid kõik need leivad on siiani läinud otse masinast prügikasti. No ei olnud seda õiget retsepti. Õigemini usaldasin pimesi kõiki retsepte. Eile siis eirasin veidi retsepti ja no leib mis leib oli hommikul laual. Nati tuleks veel kohendada seda retsepti oma käe järgi ja siis saab vast veel parema leiva.

Eks näis kas parem on leivaküpsetusmasinas küpsetatud leib või juuretisega ahjus küpsetatud leib. Viimase panin eile kerkima ja täna peaks ahju küpsema panema. Kui kõik õnnestub, siis võin jagada retsepti ja juuretist.

Tegelikult on mul alati kokkamisega see, et kui järgin täpselt retsepti, siis ei kõlba asi kuhugi (väikesed erandid küll on). Söögitegemisele tuleb ikka läheneda loominguliselt.

Update: Leib tuli hea, kuid veidi hapukam kui harjunud sööma. Väiksed märkused endale: osta vorm, siis saab parema kujuga leiva; juuretist mitte üle 1 dl panna, sest muidu leib liiga hapu (ma arvan, et sellest see hapukus); peale 1 h küpsemist vaata leiva küpsust.

DD suudab nädalavahetustel ennast energiast nii tühjaks joosta-kaevata-ujuda, et poole päeva pealt on vaja üks uinak teha. Uinak tehakse aga turvalises kohas - seal kus pererahvas silma paotades alati näha oleks - ehk siis üldiselt keset teerada või keset tuba. Samas nädalavahetuse hommikuti tõuseb ta ikka 7-8 paiku ja tuleb meid ülesse ajama. Üritame DD-le nüüd selgeks saada, et maal olles tuleb hiljem tõusta või toimetada omaette toas seni, kuni teised magavad.
Kui mul oleks võimalik, siis ma puhkaks terve suve maal. Kasvataks omale maasikaid, loeks raamatuid, päevitaks ja käiks koeraga jõeääres. Lugemist ootavate raamatute nimekiri aina kasvab, kuid loetud raamatute nimekiri ei taha kuidagi kasvada.

Hea meel

Mul pole kunagi olnud midagi selle vastu, kui kaaslasel on hobid. Mul on hoopis hea meel, kui inimene ei istu kodus teleka ees õlle/siidripurk käes, vaid tegeleb teda huvitavate spordialadega. Nii tore on vaadata kuidas ta lendab lohega või hüppab täiesti tervest lennukist välja. Eriti kui seda tehakse suure entusiastiga ja asja nauditakse. Näha kõrvalt tema tegemiste arengut ja tunda koos temaga rõõmu uute saavutuste üle, see on omaette postiivne energialaeng. Need on tema isiklikud saavutused. Ma ei oota medaleid, vaid seda et ta ise oleks õnnelik ja rahul oma tegemiste juures. Ma üritan teda toetada nii palju kui oskan ja mitte viriseda, kui ta jälle on merel või õhus.
Rootsi mindi selleks, et saada selgeks head down ja muu mitte kõhuli lendamine:-). Jaanuse üks Rootsi video

Kõige suurem joodik

Olen kõige suurem veejoodik meie korrusel. Nimelt käib meie korrusel veejoomise võitslus ja seekord võidsin selle mina. Asi toimub nii, et seinal on tabel ja kui võtad klaasitäie vett, siis teed ruutu ristikese. Kellel enne 50 klaasi täis saab, see on võitja. Puhtalt aususe peale toimub võistlus. Oma 50 klaasi olen ära joonud viie nädalaga ja see teeb siis umbes 2 klaasi päevas. Vähe tegelikult. Tuleks vähendada kohvijoomist ja panna suuremat rõhku veele.
Mulle meeldivad sellised tervislikud võistlused:-)

Tegemistest

Käisime eelmine laupäev Jaanuse sõbra pulmas Maardu mõisas. Väga romantiline ja meeldejääv pulm oli. Osad küll virisesid, et kell 16 alanud pulm sai kell 23 läbi, kuid minu arust selles pulmas just nii pidigi olema. Jäi kõik see võlu ja ilu, mis oli tekitatud. Ja üldse, pulm ei ole pidu mis peaks lõppema "nägu süldikausis".
DD oli terve laupäeva ja osa pühapäevast tädi Manni juures külas ja nautis seal hellistamist ja lastega mängimist.

Eelmine nädal tegi silmaarst DD-le silmauuringud ja silmad on tal väga heas korras. Eile käisime Billy kliinikus põlve näitamas ja tehti ära ka puusa ja küünarliigeste pildid. Viimased on arsti arvates väga heas korras, kuid paremal puusal on düsplaasia ja arvatavasti kas C või D variant. Pildid saadetakse Eesti Kennelliitu ja nemad siis annavad ametliku dokumendi puusa ja küünarliigeste seisundi kohta. Põlv on väga hästi paranenud ja ei tohiks talle enam muret teha. Kehakaal on DD-l eelmiste kordadega võrreldes langenud ja eks ta langebki, kui korralikult ei sööda ja palju ringi joostakse.

Täna õhtust alates oleme siis nädala kahekesi kodus, sest Jaanus sõidab Rootsi hüppama. Homme päeval manifestime Kuusikul ja õhtul sõidame sealt maale. Natuke õudne on koeraga kahekesi maal öösel olla, kuid vast elame üle. Pühapäeval puhkame maal päikese käes ja järgmine nädal vaatame jooksvalt millega tegeleme õhtuti.

Nii palju

Nii palju on mõtteid mida tahaks kirja panna, veel rohkem on asju mida tahaks arutada ja nii palju on seda, mida ei või rääkida. Ühesõnaga elu on praegu kiire, kuid põnev. Mulle meeldib tegutseda.
Mulle meeldivad ülereedesed kohtumised vahvate, elukogenud ja veidike teistsuguse ellusuhtumisega inimestega. Nad on õpetanud nii mõndagi ja näidanud, et saab ka teise nurga alt asju näha. Kõige tähtsam on enda vaimne ja füüsiline tervis ning pere.
Naistel peaks olema seadusejärgselt töönädala pikkus ainult 32 tundi (tööl esmaspäevast neljapäevani) - see on keset töist nädalat keset töist tööpäeva 4. korruse tagumiste tubade naiste arutelu tulemus:-)

Lemmik pilt

Autor KKK

Aastane

Mõtteid, mis kõlguvad peas

Kas tõesti on mõnel vesi paksem kui veri ja mis nii edasi neist saab?
Kas mu sisetunne inimeste osas on ka seekord õige?
Kas ma peaks muretsema, kui mu peale ollakse vihane oma nõmeduste pärast?
Kui tahad vihma, siis kasta rõdulilli või pane pesu kuivama.
Millal ma kõigest sellest uuest uues kohas sotti saan ja kas ma suudan oma tööd nende vääriliselt teha?
Naisteõhtuid peaks olema vähemalt kord kuus ja kindlasti ka suvel.
Maal on nii palju teha, et ei teagi kust jälle alustada.
Kui koeraga kuulekustrenni ei tee, siis muutub ta isepäiseks.
DD on üks korralik sõnn - tal võivad kõik asjad selged olla, kuid kui tal tuju ei ole, siis ta ei kuula su käsklust.
Kuhu ja miks kadus hüppeisu?
Kas loobuda või jätkata võitlust?
Palju mõelda selliseid asju pole kasulik, sest kõik läheb ikka oma rada.
Usalda rohkem oma sisetunnet.

Tihe võtt

Kahe päevaga püüdsime Hiiumaal 507 särge: mina 251 ja Jaanus 256.

Kevad Tiduveres

DD märtsis jões

Väike koristamine maal ja esimene grill sellel hooajal. Nii vahva on vaadata, mida mööda on loomad meie maal käinud ja kuidas linnukesed toimetavad.
DD kaevas, ujus, jooksis, kaevas, ujus, jooksis ja nii terve päev. Maja taga asuva tiigi ujus ta igat pidi läbi ja nautis seda täiega (jõkke seekord ei jõudnud). Koju jõudes läks koer kohe kotttooli magama ja ma arvan, et magab ühte jutti hommikuni välja.
Maal on nii hea rahulik ja kohe vägisi paneb mõtlema, kuidas arendada seda suurt lauta ja kõike muud nii, et ei peakski enam linna tulema.

Rõõmukera

DD käis eelmine nädal arsti juures ja arst ütles, et kõik on väga heas korras. Praegu on opist möödas 2,5 kuud, kuid lõpliku otsuse paranemise kohta teeb ta alles mai lõpus. Seni lidugu koer nii kui jaksab ringi ja kasvatagu lihast.

Joosta mööda põlde ja metsa lasime juba enne, kuid nüüd on siis DD saanud jälle oma sõpradega mängida. Kõige suurem sõber on Hilda. Lisaks sai DD sõbraks Katariina kai juures ühe emase kuldsega ja isase hagijasega, kes elavad meie lähedal Noole tänaval.

3 kuud ja 564 kuud

Pühad veetsime Hiiumaal ja see nädalavahetus veedame Pärnus vanemate juures.
Hiiumaal sai käidud härra Janno juubelil, söödud pahlakilu, käidud saunas ja söödud rohkelt kala. Lisaks tegid Jaanuse vennalapsed Liisa (5. a) ja Laura (3. a) mulle väga vahva soengu pärast saunas käiku ning DD sai rohkelt joosta ja mängida Kellyga.

Pärnus on plaanis tähistada kahte sünnipäeva - väikesel Ranaril saab laupäeval täis 3 elukuud ja isa Harril saab esmaspäeval täis 564 elukuud. Väikemees on kõvasti kasvanud selle kolme kuuga ja teeb juba päris vahvaid nägusid. DD on alati kadedus ruudus, kui ma Ranari sülle võtan ja ta ei tea mida kõik ära teha, et ma selle vääksuga ei tegeleks.

Täna 25 aastat tagasi

.. seisid kaks noort inimest Pärnus põkslevate südametega linnaametniku ees ja ütlesid selge ja kõlava häälega "Jah", andsid allkirjad, vahetasid sõrmused ja said kätte abielutunnistuse. Nad ise mäletavad vast väga hästi seda päeva. Ma olin küll 1 aasta ja 4 kuune, kuid ma ei tea sellest päevast midagi. Ma isegi ei tea, kus ja kellega ma olin. Kindlasti küsin kõik need asjad üle, kui märtsi lõpus Pärnusse neile külla läheme.


Igatahes-igatahes: Kallid ema ja isa, kaunist hõbepulmaaastapäeva teile!!!

Reis algas

DD läks eile puhkusele Tööstuse tänavale Siilide juurde ja meie suundume täna puhkusel Bulgaariasse. Hommik pole just meeldivalt alanud - kõigepealt haisev taksojuht ja siis üli ebameeldiva suhtumisega lennujaama turvakontrolli töötajad. Kuna algus nii kehv, siis ülejäänud puhkus tõotab tulla kindlasti suurepärane. Tallinna lennujaamast lendame Prahasse, sealt lend edasi Sofiasse ja siis bussiga (või nagu voucheril kirjas Individual Transport) Banskosse.
Kohapeal peaks saama olla 6 päeva mäel ja siis tagasi koju.
Kui aega ja netti on, siis kirjutan jooksvalt muljeid.

Barbie

Mees, kelle suurim mure on miks nii vähe langevarjuga hüpata, lohesurfi harrastada ja lumelauaga sõita saab.
Mees, keda ma pole veel kordagi näinud vihasena ja kes on üdini positivist.

I feel good

Tükk aega pole ma võtnud aega iseendale ja nüüd eilsest hakkasin jälle grossingus käima. Uskumatu, kui hea väsinud tunne oli pärast trenni. Rahvast oli kohal vähe ja siis sain ma kõlkuda kummidel nii palju kui jaksu oli. Salto ette ja taha, pea alaspidi lendamine ja uutele lihtsamate asjade ettenäitamine. Tuharad ja vöökoht oli täiesti ära unustanud kummid, kuid see ei heidutanud.
Pärast trenni arvas treener, et ma kargasin nii palju, et äkki nad ei näe mind nüüd jälle pikka aega. Aga ei, ma olen järgmine trenn kindlasti seal tagasi, sest nii palju on vaja meelde tuletada ja juurde õppida.
NB! Jane treenerid tervitavad sind ja soovivad palju õnne.

Enese harimine

Mõni ütleb vist, et ma olen hulluks läinud, sest viimase kuu jooksul olen kõvasti muutnud toitumisharjumusi ja eilsest alates käin ka homöopaatia algkursustel Tallinna Rahvaülikoolis. Vaatame, kas alternatiivmeditsiin (homöopaatia, refleksoloogia) ja toitumine suudavad lahendada mu probleemi või peab tõesti kasutama tavameditsiini ravimit, millel on väga jubedad kõrvalmõjud. Homöopaatia ravimeid muidugi omal käel ei võta, vaid oma õpetaja juhendamise järgi. Kursus on lihtsalt enese harimiseks.
Toitumises olen jätnud kõrvale kõik rafineeritud toidu (valge jahu, valge suhkur, valge riis jmt), kartuli, viinamarjad ja õunad ning tulemuseks on see, et mul pole enam olnud kõhuvalusid, mis enne hooti mind kimbutasid.

Lauatamas

Lauaga õppisin sõitma 2006. aasta talvel. Algus oli väga vaevaline - tagumiks ja põlved valutasid, nägu oli katki. Esimesed laskumised lauaga tegin Tallinnas lauluväljakul, siis käisime ÜK-ga Himosel pikal nädalavahetuse reisil ja peale seda sai nädal aega Austrias harjutatud. Eelmine aasta jäi lauatamises vahele ja nüüd möödunud nädalavahetusel olime firmaga talvepäevi Himosel pidamas. Mägi on muidugi masendavalt väike võrreldes alpidega, kuid sõidetud sai. Kaks päeva kannatas Himosel sõita, kuid kolmandal päeval oleks igav hakanud. Kindel on see, et oma raha eest sinna ei läheks. Kuna koera pärst jäi mul Itaalias käimata, siis märtsi alguses läheme kahekesi Bulgaariasse mägedesse lauatama.
Laua sõit on mul võrrelduna eelmiste kordadega kõvasti paranenud, polnudki ununenud nagu arvasin. Nüüd on vaja veel leida kuskilt julgus, et kiirust suuremaks saada ja siis saab vast asja veel paremaks.

Isa ja poeg

Idiootsused ja vastuse

Mulle arusaamatutel põhjustel tegelevad mõned inimesed päevast päeva idiootsustega ja tundub, et see pakub neile rahuldust. Ometigi mulle näib see on mõtetu aja, tihti ka raha ja teiste närvide kulutamisega. Enne vihastasin selliste asjade peale, kuid nüüd vaatan lihtsalt kõrvalt ja muigan. Rabeleb ju mõttetuste tegija, mitte mina. Rabelemine tekitab rohkem probleeme, kui asjadel voolata laskmine. Ma pean veel kõvasti õppima selles voolata laskmise valdkonnas, kuid tundub, et olen teinud esimesed edusammud.

Eelmise ja üleeelmise nädala sündmused lõppesid minu jaoks väikese kellukese helisemisega ja hulgale küsimustele sai hetkega vastused. Vastused olid mulle väga lähedal, ma lihtsalt ei osanud neid näha. Inimestel võiks olla rohkem aega tegelda oma mõtete ja unistustega, sest unistused täituvad, kui neid väga soovida. Hea kui on olemas inimene, kes oskab juhtida su tähelepanu olulistele asjadele ja sa saad edukalt ise edasi minna ning võibolla ka kedagi teist samamoodi aidata.

Üks unistustest, mis mul viimase aasta jooksul täitus on Uus-Kalamaja korter. Mäletan nii hästi seda hetke, kui käisime praeguse kodu lähedal üht teist korterit vaatamas ja ütlesin Jaanusele: Vaata kui vägev korter seal on, seal oleks nii mõnus elada. See korter ei olnud müügis ja kõik mis edasi sealt toimus on tegelt üks uskumatu lugu. Täna me elame selles korteris, mis päev päevalt saab armsamaks, ilmekamaks ja on meie kolme soe kodu, kuhu kõik sõbrad on alati oodatud külla.

Lubatud pilt

Juhtub

Miks on just nii, et kui su kaaslane on ära, siis juhtub igasuguseid nõmedaid asju? Imetlen naisi, kes saavad üksi kõigega hakkama ja tahaks teada, kust kohast nad selle jõu edasi särada võtavad. Ma saan asjadega hakkama, kuid iga uus nõmedus võtab jälle ühe tükikese naeratusest.

Kahekesi

Oleme DD-ga laupäeva õhtust alates kahekesi, sest Jaanus läks Itaaliasse lumelauaga sõitma. Algselt pidin mina ka minema, kuid kuna koera esimene kuu pärast operatsiooni on kõige olulisem taastumise seisukohalt, siis otsustasin temaga koju jääda ja härra Panga läks minu asemel.

Kurbus trügis hinge, kui neid laupäeval lennujaamas ära käisin saatmas. Lennujaamast sõitsime DD-ga otse arsti juurde niite välja võtma ja nüüd ei pea DD enam kraed kandma. Järgmine arstionu külastus on meil veebruari alguses. Seni jätkame ranget režiimi - trepist süles alla, lühike jalutus hoovis rihma otsas ja süles tuppa tagasi. Nii kolm-neli korda päevas ja ma saan tugevaks.

Igav meil kodus ei ole, sest ma seadsin omale eesmärgiks majandusruum korda seada. Seina värvisin pühapäeval ära, täna lähen ostan riiuliteks vajalikud jupid ja mingi õhtu saab nad vast seina ka. Kui kõik see õnnestub edukalt, siis saavad kõik Jaanuse tööristad omale õige koha ja ei pea enam mööda tuba laiali olema. Puuri ma kasutada oskan ja ehk saan kelleltki soovituse, millised tüüblid peaks seina panema, et riiulid ikka (kips)seinas seisaks. No ja kui keegi tahab appi tulla, siis see oleks eriti tore.
P.S. Jaanus ei tea riiuliasjast midagi ja ma usun, et see üllatab ja rõõmustab teda.

Update: Paar tundi ja riiulid said seina, kuigi ehituspoes müüjad andsid ikkagi mulle valed kruvid ja tüüblid. Eks järgminekord olen ise targem juba selles osas.

Nagu kaks tilka vett

DD sai krae sest ta arvas täna üksi koju jäädes, et niidid oleks jalast aeg välja võtta, kuid meie ja arstid arvame teisiti. Kuts oli täiega solvunud - esimesed 5 minutit seisis lihtsalt nagu kivikuju ja kui ma olin ta pikali pannud, siis magas 2 tundi liigutamata sabaotsagi. Siiski tuleb tal päeval, kui meie tööl, ja öösel leppida selle kraega, sest niitide väljavõtmise õige aeg on alles laupäeval.
Jaanus arvas, et krae on äge ja et tema kannab seda siis, kui DD seda kandma ei pea.

Taastub

Pesa on väikseks jäänud ja jalg on paljas.

Tegelt on DD taastumas päris hästi ja teeb jälle oma krutskeid. Täna varahommikul kiskus omal sideme pealt ära ja hekseldas selle peenikesteks tükkideks. Side pidanuks aga järgmise laupäevani peal olema. Õues tormaks mööda jääd igale linnule ja kassile järgi. Päris raske on koerale selgeks teha, et ta ei tohi mürada, hüpata ja joosta. Õnneks on ta selgeks saanud, et haava ei tohi ta ise puutuda ja laseb rahulikult meil enda kallal tohterdada.

Ise ja odavalt

Sisu valmistas meistrimees Jaanus ise ja uksed saime pm ühe lükanduste tehase prügikastist. Nati sättimist ja mõtlemist ning ilus riidekapp ongi olemas. Ei läinudki 30-40 000 krooni nagu eritellimuse hinnapakkumistel seisis.
Nüüd on veel põrandaliistud ja kaardinapuu paigaldada vaja ja vähemalt üks tuba on meil siis täitsa valmis.
Pea samas järgus on ka saun-vannituba, sest seal on panna veel viimased saunalava lauad ja üks elektrilahendus kappi. Poolikus saunas on osad meil juba käinud ja omamoodi käik oli see ka selles saunas.
Kummaline, et meil on nende saunadega pidevalt üks kiiks või erilisus. Kes käinud, need teavad:-)

Lõpp või algus

Täna käis DD operatsioonil. Lõuna paiku viisin ja õhtul sain tagasi. Hetkel on koer veel uimane ja nutab. Nii kurb on kuulata ja ei oska midagi teha tema lohutamiseks.

Operatsioonil selgus, et õnneks on menisk terve ja põlve üks side on osaliselt katki ja veninud. Pandi plaat ja nii 2 kuu pärast peaks kõik olema endine. Kõik koerasõbrad peavad nüüd ootama kevadet, sest siis saame jälle joosta ja mürada nendega. Esimesed nädalad võime käia ainult õues korra ädal, edasi vaikselt jalutuskäigud rihmaotsas ja vaikselt, kui kõik korras, siis jooksma hakata. Meie jaoks on vast esimene kuu kõige raskem ja minu jaoks esimene nädal, sest teen tööd ja tohterdan koera kodus ning õue pean 27 kg koera süles trepist ülesse ja alla tassima.

Täiendus: Öö möödus suht rahulikult. Eilsest õhtust praeguseni on koer peaaegu kogu aeg maganud. Täna korra kalpsas kolmel jalal, sõi, käis pissil ja läks tagasi magama samasse kohta kus enne magas. Vast antibiootikum ja valuvaigisti on selle põhjus. Oma õnnetuseks või õnnes saime teada, et meil on nii hästi õpetatud koer - isegi haigena ei tee tuppa (ajalehele) vaid seisab vaeseke kolmel jalal keset tuba ja annab häälega märku, et kohe kiire-kiire on juba välja minekuga.

29.12.2007

... olin mina Hispaanias Barcelonas kui Pärnus sündis vennapoeg mõõtudega 3750 g ja 50 cm. Vaatamas käisime väikemeest ja noori vanemaid aasta esimesel päeval. Täitsa uhke tunne on olla tädi ja veel parem tunne oli väikemeest süles hoida ja vestelda temaga.
Eelmine aasta oli palju halba, kuid õnneks aasta viimastel päevadel hakkas paremini minema ja ma südamest loodan, et uus aasta tuleb igati parem kui eelmine.

DD uus sõber

DD-l on uus sõber Hilda, kellega käis eile mängimas. Sõber on küll pisikene veel (3 kuune), kuid väga tragi ja natuke ülbe. Uriseb palju, habad on väga teravad ja iseloomult on kaval. Müttasid teised hoovis pea tunnikese ja DD-l "lohises keel mööda asfalti" koju minnes. Hea, et kodutee pikk ei olnud:-)

Jõulukingitus

Oli see vist septembri kuu, kui käisime külas, kus DD sai omasugusega mängida. Samal õhtul oli koeral jalg kange. Mõtlesin, et no ju on lihased haiged, sest jooksis nii palju. Kuna miski kuu hiljem koer ikka veel lonkas jalga, siis pöördusime arstile. Tänaseks oleme seal oma neli-viis korda käinud käppa näitamas ja kolmel korral on ka narkoos koerale tehtud, sest muidu ei saa pilti luudest ja narkoosis olles saab arst käppa paremini vaadata. Arst on muhe mees, ta ei räägi palju, kuid räägib asjast nii nagu on ja jätab usaldusväärse mulje. Kuu tagasi käisime eelmine kord ja siis öeldi, et vist tuleb põlve lõigata, kuid kindla otsuse ütleks detsembri keskpaigas.

Eile oligi see detsembri keskpaiga päev käes. Väliselt põlves muutusi ei ole, kuid pildilt on näha kerge artriidi algus. Lisaks kinnistus arsti kahtlus, et ka põlve menisk on katki. Mis täpselt põlves katki või terve, saab teada siis, kui lahti lõigatud. Lõikust on aga vaja, sest muidu läheb asi hullemaks. Lõikus tehakse jaanuari alguses ja koos kõigi rohtude ja asjadega on hinnaks üks korralik soojamaa reisipakett ühele.

Vot sihuke ilus jõulukingitus siis arstilt mulle. Ei lõppe otsa need halvad uudised ja jääb vaid küsimus, kas see oli täpp i-le või tuleb veel see aasta midagi.

Ja kõik kritiseerijad teemal "no näed kui kulukaks koer läheb, temaga on palju muret ja tüli, vot on paberitega koerad nõrgemad jne" hoidku oma suu kinni. Selline õnnetus võib juhtuda su oma lapsega, sinu endaga või ükskõik millise koduloomaga.