Vaatamata köhale ja nohule läksin siiski grossama ja jooksma. Ma olen nüüd vist 3 hooaeg vahelduva eduga grossamas käinud ja nüüd alles tunnen, et asju saab teha ka ilma erilise rahmeldamiseta. Olen kätte saanud õiged nõksud ja eks seljalihasedki on tugevamaks saanud. Lihtsalt tõukad, tõstad jalad ja lendad õiges asendis. Tõstad jalgu rohkem, ajad selja kumeramaks ja lähedki sirgete jalgadega õigetpidi saltosse.
Eesmärk ei ole enam lihtsalt asjad (saltod ette, taha, lendamised, keerutamised) tehtud saada, vaid teha need puhtalt, st sirgete jalgadega ja graatsiliselt. Uute asjadena üritan nüüd hundiratast ja edasi-tagasi lendamist ilma vahemaandumiseta. See viimane on nati keeruline ja lihastele harjumatu esimestel kordadel, sest oled harjunud amplituudis hüppel alati jalad alla tooma ette või taha jõudes. Nüüd aga tuleb ette jõudes jätkata kõhuli horisontaallendu seni kuni oled tagasi algpunktis.
Huvitav, kas kõik see grossamine annab juurde ka vabalangemises kõhulilendamisele. Õpin ju siiski keha valitsema. Ootan juba põnevusega suve... jaa-jaa mul on hüppe isu tagasi.
1 kommentaar:
Mulle nii meeldib see pilt:))
Postita kommentaar