Hea ja halb

Trenni tegemisel on kaks head ja üks halb külg.
Head: lihased muutuvad ilusamaks ja energiat tuleb juurde (minul vähemalt küll).
Halb: õhtul peale trenni ja järgmisel päeval on kõht pidevalt tühi. Kuna minu pahe on söömine, siis on raske mitte süüa. Ma lausa naudin neid päevi, kui mul ei ole söögi isu. Kahjuks aga juhtub seda harva.

Mees, kes saab kõigega hakkama

Võitluses küttesüsteemiga, tuli laupäeval võitjaks Tikka. Seega tuleb kraanist jälle sooja vett ja toad on soojad.

Nüüd on aga küsimus, kas pahteldada lõhutud sein või mitte. Pole ju teada, kui kaua seekord asi töötab.

NB! Klienditeeinduses ja ettevõtete töömeestes olen ma endiselt väga pettunud.

Üks õnnetu kuu

No ei ole nii halba kuud, kui meil on olnud. Kõik algas peale reisilt tulekut ja järjekord on olnud järgmine:

1) trepi klaas vajus alla (ja on senini sellises asendis);

2) jäin haigeks (pea nädal kodus ilma hääleta);

3) lennuki saba läks vastu angaari ust ja katki ning tööl inimestel suhtlusprobleemid (mõni tibi ei suutnud ülemusele teatada, et viisa saab paar päeva hiljem kätte, sest passi ta hilines passi sisseviimisega. Pähe sain selle eest mina, mitte see tibi);

4) (gaasiga)küttesüsteem otsustas lõpetada sooja andmise. Töömehi ootasime 2 nädalat;
5) külmkapp lõpetas oma tegevuse;

6) uue külmkapi toomisel määriti esiku sein korralikult ära;
7) Tikka suutis oma jope voodri roosaks pesta;

8) Hiiumaal olles keeras ilm nii ära, et õues ei saanud midagi teha, jäätee sulgeti ja tagasi tuli tulla praamiga;
9) eile oli majal nr 4 mingi kanalisatsiooni probleem ja meie maja (4a) haises nagu solgiauk;

10) (nagu sellest solgihaisust oleks vähe) läks küttesüsteem jälle katki ja seekord lausa nii, et mingid kraanid tilkusid. Ei sooja toas ega sooja vett kraanist.

Mis järgmisena juhtub? Kas lastakse töölt lahti või hakkab asi lõpuks ikka paremaks ka minema?

Update: Kui ühte vidinat laos pole, siis oleme külmas ja sooja veeta 2 nädalat.

Allahindlus langevarjuritele

AS Tallinna Lennujaama Kasutustingimuste punkt 8.4.7 kohaselt tehakse alates 01. aprill 2006 50% allahindlust reisijatasust langevarjusportlastele vastava taotluse alusel.
Ons see hea või mitte, st kas enne maksime 100% reisijatasu või ei maksnud üldse?

Kaasapidajad koolitusele

Päris sageli teeb meie pere sisseoste Merimetsa Selverist. Üldiselt kipuvad need sisseostud olema õhtuti hilja ja siis avaneb poes selline pilt: 6 või 7 kassast töötavad 2, järjekorrad pikad ja kassapidajad on üliaeglased (igat läbilöödavat kaupa uuritakse ja puuritakse). Olen ennast alati rahustada üritanud, et nad ka inimesed ja ehk on tõesti väsinud jne. Täna kella 16.30 paiku külastasin jälle seda poodi ja mõtlesin, et võtan ainult sidrunid ja kaua see ikka aega võtab. Uskuge või mitte 2 sidruni pärast olin ma poes pool tundi. Inimeste korvidesse vaadates sain aru, et enamus (mehed) on tulnud täna varem töölt ja otsustanud enne kojuminekut poest torti ja sampust osta. Rahvast oli tõesti palju, kuid töötavaid kassasid oli ainult kolm ja neist ühes oli müüja õpilane, kes oli arvatavasti esimesi tunde kassas. Vahepeal oli kange tahtmine kassapidajale öelda, et tal on kaks kätt ja iga kauba pealt ei pea lugema, mis see on ja palju kaloreid annab.

Selliseid müüjaid on kindlasti ka mujal poodides ja ma saadaksin nad kõik Keila Säästumarketi kassapidajate juurde õppima, kuidas kauba sisestamisel kasutada kahte kätt korraga ja samal ajal veel ostjatega paarsõna juttu ajada ning neile viisakalt naeratada. Järjekorrda liiguvad seal poes kiiresti ja kes ei usu, mingu proovigu. Minul on küll väga kahju, et selliseid müüjaid Tallinna poodides pole kohanud.

Ärge tulgu keegi ütlema, et kõik see pole õpitav. Olen olnud suvehooaja müüja taolises poes ja kiire kassapidaja töö õpib paari-kolme tunniga ära, kui selleks vaid tahtmist on.

Kadunud

Peale toredat Austria reisi käisime pühapäeval Tiduveres koristamas. Palju sodi sai lõkkes ära põletatud ja suure reheahju korrasolek kontrollitud. Õhtul, enne äratulekut, küpsetasime lõkkel vorstikesi ja lõkke ääres istudes, tundsin, et varbad on märjad. Õhtul kodus polnud häda kedagi, kuid esmaspäeva õhtuks hakkas külmetus tunda andma. Nüüd on asi nii kaugel, et istun kodus palaviku, tatise ninaga ja hääleta. Lõbus ei ole, sest päris valus on hingata ja neelata. Perearstile sain aja homseks, eks näis ehk oskab ikka aidata. Registratuuri tädike oli päris üllatunud, kui kuulis, et ma olen kõik abinõud kasutusele võtnud (Sudafed, Saialille-astelpaju õli, rohkelt vedelikku jne).
Tundub, et mul jääb sulgpalli turniiril osalemata, kuigi valmistusime selleks kõvasti - ostetud sai reketid ja trennigi tehtud.
Lennuki osakonnast halb uudis - lennuki saba jäi öösel (angaari) uksevahele ja remondimehed on teel siia.