Nüüd siis juba 2 nädalat puhkusel olnud ja hakkan vaikselt harjuma selle koduse inimese eluga. Esimene nädal kippus ikka elu samas tempos minema, mis tööl olles ja kuidagi ei tahtnud kohale jõuda, et enam ei pea nii umbes 2 aastat tööle minema. Nüüd on ainult pere ja kodu. Teed plaane järgmiseks päevaks ja kui ikka tunned hommikul, et täna ei taha kohe mitte midagi teha, siis vat ei teegi. Millal mul veel muidu selline aeg tulevikus tuleb, et võin rahulikult terve päev voodis pikali olla ja mõtiskleda või raamatut lugeda või lihtsalt teleka ees igasugust jura vaadata.
Mõtiskleda oli päris palju ja eriti arvestades viimaseid kommentaare ning nendest tingitud vestlusi sõprade ja perega. Sain järjekordse õppetunni ja olen edaspidi teatud asjade (ja inimeste) suhtes targem, kuid ei kaota oma positiivsust. Tänud kõigile, nii kritiseerijad kui toetajad, et andsite mulle mõtlemisainet! Arvatavasti mitte ainult mulle, vaid ka teistele selle blogi lugejatele.
Hoiatuseks edaspidiseks - kõik solvavad kommentaarid lähevad kustutamisele, sest ma arvan, et teise inimese blogi ei ole koht, kus teda solvata. Mina ei ole kunagi kellegi teise blogis käinud kedagi solvamas ega kritiseerimas ja ei tee seda ka tulevikus. Kui kellelgi on midagi öelda (nö must pesu pesta minuga), siis kohtume ja klaarime selle omavahel ära nagu on kombekas haritud täiskasvanud inimestele.
pühapäev, mai 27, 2012
Keraamikas tehtud tööd
Keraamikas igast asju tehtud vahepeal, kuid paremad palad saavad siia ülesse.
Kaua tehtud väikestviisi serviis. Meie pere pudrukausid, kruusid ja piimakann.
Vaas, wc-harjahoidja ja wc-sse prügikast nerikomi tehnikas.
kolmapäev, mai 02, 2012
Suur palve
Ei hakka iga postituse juurde kirjutama, aga mul on tõesti suur palve kõigile lõpetada jutud stiilis: sa ei jõua, sa ei saa, sul läheb raskeks, oi-oi mis elu sa nüüd küll elama hakkad, no said nüüd endale jama kaela jne. Mina olen mina, minu pere on minu pere ja elab oma elu ning keegi ei tea täna, kuidas meil elu kujuneb peale laste sündi ja milline üldse on laste sünd. Ma olen tõsiselt väsinud sellest negatiivsest vastukajast ja ma ei saa aru, miks nö hirmutatakse noort ema tulevase ees. Mis kasu sellest on? Miks keegi ei räägi positiivseid lugusid oma kogemustest? Väheusutav, et neid ei ole. Kuidagi tundub, et inimesed on nii negatiivsed ja see tekitab olukorra, kus ei tahagi kellegagi jagada oma mõtteid neil teemadel. Ma olen viimase 6 kuu jooksul kohanud ainult paaril korral julgustavaid ja positiivset tagasisidet.
Mulle öeldi kunagi, et ma ei saa kunagi lapsi - aga näe, nad kasvavad mu sees ja juba on käimas 25+ nädal.
Mulle öeldi, et kaksikrasedus on väga ohtlik ja raske ning mu keha ei pruugi seda kanda jaksata - pole siiani ühtegi probleemi seoses rasedusega ja käin endiselt iga hommik koeraga, samal ringil mis varemgi, jalutamas. Elan tavapärast elu teatud väikeste erisustega, mis on igale rasedale kohustuslikud jälgida.
Ma ei ela roosa-mannas ja tean isegi väga hästi, et kaksikud võivad sündida enneaegsetena, sünnitus võib olla väga valus ning elu beebidega ei ole jalg üle põlve istumine. Teie keegi ei ole mina ja keegi ei saa öelda, kas mu sünnitus ja laste kasvatamine saab olema rakse või kerge. Ei saa ma isegi seda oletada, sest ma pole kunagi sünnitanud ja oma lapsi kasvatanud. Olen elanud kõik need 26 nädalat päev korraga ja jätkan seda sama siis, kui lapsed on sündinud, sest me keegi ei tea, mis homne toob. Ma naudin tänast päeva ja olen tänulik iga päeva eest, olgu ta siis raske või kerge. Kui on raske, siis mõtlen, et kellelgi on veel raskem ja me ei tea keegi kunagi kui raske või kerge elu teistel on.
Lisaks tuletan kõigile meelde, et igale inimesele antakse täpselt nii palju kui ta kanda jaksab ja ma ei ole üksi. Mul on suurepärane laste isa ja elukaaslane Jaanus, igati abivalmis ja toetavad vanemad ja sõbrad. Nende sõprade hulgas on ka mitmeid kodusünnituse ämmaemandaid ja tugiisikuid, imetamisnõustajaid, laste toitumise, liikumise, ujutamise jne spetsialiste, kes on alati mu kõrval olnud just siis kui ma neid vajan ja on kindlasti ka edaspidi oma nõu ja jõuga. Ärge kahelge, et me ei saa Jaanusega hakkama või et me ei küsi abi, kui seda tõesti vajame. Seetõttu ma tõesti palun lõpetada kõik negatiivsete kommetaaride kirjutamine siia raseduse, sünnituse ja laste teemadel. Äärmiselt tänulik olen aga positiivsete kogemuste jagamise eest ja igasuguse kasuliku info eest nendel samadel teemadel.
Mulle öeldi kunagi, et ma ei saa kunagi lapsi - aga näe, nad kasvavad mu sees ja juba on käimas 25+ nädal.
Mulle öeldi, et kaksikrasedus on väga ohtlik ja raske ning mu keha ei pruugi seda kanda jaksata - pole siiani ühtegi probleemi seoses rasedusega ja käin endiselt iga hommik koeraga, samal ringil mis varemgi, jalutamas. Elan tavapärast elu teatud väikeste erisustega, mis on igale rasedale kohustuslikud jälgida.
Ma ei ela roosa-mannas ja tean isegi väga hästi, et kaksikud võivad sündida enneaegsetena, sünnitus võib olla väga valus ning elu beebidega ei ole jalg üle põlve istumine. Teie keegi ei ole mina ja keegi ei saa öelda, kas mu sünnitus ja laste kasvatamine saab olema rakse või kerge. Ei saa ma isegi seda oletada, sest ma pole kunagi sünnitanud ja oma lapsi kasvatanud. Olen elanud kõik need 26 nädalat päev korraga ja jätkan seda sama siis, kui lapsed on sündinud, sest me keegi ei tea, mis homne toob. Ma naudin tänast päeva ja olen tänulik iga päeva eest, olgu ta siis raske või kerge. Kui on raske, siis mõtlen, et kellelgi on veel raskem ja me ei tea keegi kunagi kui raske või kerge elu teistel on.
Lisaks tuletan kõigile meelde, et igale inimesele antakse täpselt nii palju kui ta kanda jaksab ja ma ei ole üksi. Mul on suurepärane laste isa ja elukaaslane Jaanus, igati abivalmis ja toetavad vanemad ja sõbrad. Nende sõprade hulgas on ka mitmeid kodusünnituse ämmaemandaid ja tugiisikuid, imetamisnõustajaid, laste toitumise, liikumise, ujutamise jne spetsialiste, kes on alati mu kõrval olnud just siis kui ma neid vajan ja on kindlasti ka edaspidi oma nõu ja jõuga. Ärge kahelge, et me ei saa Jaanusega hakkama või et me ei küsi abi, kui seda tõesti vajame. Seetõttu ma tõesti palun lõpetada kõik negatiivsete kommetaaride kirjutamine siia raseduse, sünnituse ja laste teemadel. Äärmiselt tänulik olen aga positiivsete kogemuste jagamise eest ja igasuguse kasuliku info eest nendel samadel teemadel.
Tellimine:
Postitused (Atom)