Fotograafia

Mitte, et mul vähe hobisid ja muidu tegemisi oleks, aga õpin nüüd veidi ka seda pildistamise värki Eesti Fotos algajate kursusel. Selle hobi alguseks võib tegelt pidada mu 30. sünnipäeva, mil sain Jaanuselt kingituseks korraliku peegelkaamera ja no nadi on sellise kaameraga ainult automaadi programmis pildistada. Tahaks ju teha ikka ilusaid pilte ja osata neid kõiki nuppe õigel ajal õigesti kasutada. Esimesed 2 tundi räägiti ISO-st, säriajast, säritamisest, avast jmt ja mul on see asi peas nüüd päris segi ja vajab harjumist ning järgi proovimist saamaks siis just seda õige teravusega ja teravussügavusega pilti. Kusjuures seni on minu jaoks tähendanud ISO kvaliteedi juhtimissüsteemi, mille juhtimise kursused olen edukalt läbinud ja sain diplomeeritud.

Fotokoolis saime aga esimeseks ülesandeks teha erineva teravussügavusega pilt ja seda tuleb teha õues. Esimesed teravussügavuse katsetused tegin siiski nädalavahetusel Pärnus ema sünnipäeval, sest õues oli mu meelest liiga külm, et paljakäsi nuppe näppida ja kaamerat tundma õppida. Modellideks olid vennalapsed Ranar ja Rainis.

Rainist oli huvitav pildistada tema pidevalt vahelduva näoilme ja tegutsemise pärast, kuid ta sai mu peale vahepeal tigedaks pildistamise pärast ja jooksis minema.

Ranar on rahulik poiss ja juba nii suur, et kui näeb kellegi käes fotoaparaati, siis hakkab poseerima. Poseerivad lapsed (ja tegelt ka inimesed) pole nii ägedad pildistamise objektid.

Ise tulemustega rahul pole, sest ei saanud ikka kätte seda õiget teravussügavust, mida tahtsin. Kui see nädalavahetus kannatab, siis lähen ikkagi õue koolitööd tegema.

Meenutusi aastalõpu tegemistest

Pole ammu kirjutanud, aga annan siis vahepeal teada, et olen jätkuvalt elus ja terve. Peale mu eelmist postitust andis üks hea inimene vihje, et selline äkiline valu jalas võib olla põhjustatud trombist ja nii ma siis veetsin postitusele järgneva päeva arstide seltsis. Õnneks trombi ei tuvastatud, kuid noomida sain, et kohe kui põlv valu tegi EMO-sse näitama ei läinud. Tänud vihje eest ja järgmistel kordadel pöördun ikka EMO-sse, kui mõni valu on nii suur, et pilt hakkab eest minema. Sama soovitus ka teistele.

Lisaks arstide külastamisele käisime detsembri alguses külas Haapsalus ja tegime ka väikese jalutuskäigu promenaadil. Ristitütar kasvab meeletu kiirusega ja enam pole kaugel see aeg, kui ta mehele läheb :-)
Vilivere rahvast külastasime pühade ajal ja oli samuti üks mõnus õhtu väga hea söögiga. Jaanus veetis mõned tunnid ka Jüriga saunas ja leilitamise vahepeal keerutas õues selle vähese lume peal, mis tolleks õhtuks oli sadanud.

Jõuluõhtu veetsime Pärnus minu vanemate ja venna perega ning läbi astus ka jõulumees. Ranar ja Rainis on täiesti erineva käitumisega lapsed. Ranar näiteks poeb vaikselt sülle ja palub, et sa raamatut temaga loeksid. Rainis seevastu tegutseb pidevalt kuskil ja ei ole hetkegi, kui ta istuks kuskil rahulikult. Kõige vaiksem oli ta siis, kui piilus mind laua alt ja seda käis ta iga poole tunni tagant tegemas.
Ja aastavahetus möödus Kohilas Parasiilide juures langevarjurite seltsis, kus DD oli terve õhtu hämmingus, sest Parasiilide kass ei jooksnud tema eest ära ja käis terve õhtu DD nina ees keerutamas.

Igor Mangi aastahoroskoop lubas mulle edukat aastat ja loodan, et see seda ka tuleb.