kolmapäev, veebruar 25, 2009

Eesti õhtu

Liisi algatusel tegime esmaspäeval Eesti õhtu. Laual olid kõik kodumaised toidud: praetud räim, kartulipuder, vürtsikilu, soe leib, taluvõi, munad, marineeritud seened, marineeritud kurgid, kama ja karamellise kamaga mustikakook. Vaatasime Eesti film ja mehed käisid saunas. Plaanitud oli ka küpskilu valmistamine grillil, kuid kõhud said enne küpsetamist punni ja nii jäigi see toit valmistamata.
Hiiumaal teeme laupäeval kindlasti küpskilu.
Teemaõhtuid peaks aga tihedamalt korraldama.

reede, veebruar 20, 2009

Leivahuvilised

Meie kodu ahju läheb pea iga nädal 3 erineva suurusega leiba korraga - 1 pisem meile endile, 1 suurem siilidele ja ühe keskmise olen alati mõnele tuttavale kinkinud. Tegin väiksed arvutused ja tulemuseks on see, et kui töötunnid ja inventarikulu välja jätta, tuleb leiva hind pea sama, mis poes. Samas on see leib kindlasti tervislikum ja maitsvam.
Huvitav, kui ma oleks valmis küpsetama leiba müümiseks tellimuste alusel, siis palju oleks tutvusringkonnas huvilisi iganädalaselt.

teisipäev, veebruar 17, 2009

pühapäev, veebruar 15, 2009

Läbis Tartu maratoni

Siis kui meie DD-ga kodus mõnnasime ja leiba küpsetasime, sõitis Jaanus Tartu maratoni. Kasutasin teenust "tulemused rajalt SMS-i teel" ja palju põnevam oli oodata. Jaanusel oli plaan vähemalt 6 tunniga läbida maratoni rada, kuid tulemus oli tal 5.23 ja ma arvan, et ta on sellega igati rahul. Nüüd ootame teda koju sooja sauna, leiva ja koogiga :-)
ELAK saab aga nüüd see hooaeg endale kindlasti ühe uue liikme Martini, sest selline oli poistel kokkulepe :-)

laupäev, veebruar 14, 2009

Sõbrapäeva õhtul


Tegime sõbrannaga ühe hea õhtu

Sõbraga sõbrapäeval näitusel

Osalesime kuldsete retriiverite erinäitusel noorte kalassis, kus peale DD oli veel 16 koera. DD-le ja mulle oli see esimene ametlik näitus. Hindamisel pidin DD-d näitama esimesena ja vast oligi parem, sest mu närvid poleks vastu pidanud. Vaibal seisis DD hästi, polnud vaja eriti sättida. Peale seda ring sörki ja edasi tagasi sörki ning jälle vaibale seisma. Kohtuniku (Bart Van Maren) ees seisis DD ilusti, kuid kui kohtunik katsuma teda tuli, siis DD näitas, et ta ikka kardab natuke võõraid mehi. Õnneks viiner suutis DD mõtted kiiresti mujale viia ja hirm sai kehahoiakust kiiresti välja. Seni kuni kohtunik dikteeris sekretärile koera iseloomustust, väsis DD vahepeal ära ja arvas, et võib istuda. Sättisime jälle paika ja kui viiner nina ees oli, siis seisis DD väga ilusti. Isegi kasvataja kiitis meie esinemist
Kohtunikult saime punase lindi (st hinnet väga hea). Iseloomustuse saime ka, kuid seda on vaja kõvasti kodeerida - kirjutaja käekiri on natuke raskesti arusaadav ja kõigist inglisekeelsetest väljenditest ja lühenditest ei saa ma hästi aru.

esmaspäev, veebruar 09, 2009

kolmapäev, veebruar 04, 2009

Grossamas


Vaatamata köhale ja nohule läksin siiski grossama ja jooksma. Ma olen nüüd vist 3 hooaeg vahelduva eduga grossamas käinud ja nüüd alles tunnen, et asju saab teha ka ilma erilise rahmeldamiseta. Olen kätte saanud õiged nõksud ja eks seljalihasedki on tugevamaks saanud. Lihtsalt tõukad, tõstad jalad ja lendad õiges asendis. Tõstad jalgu rohkem, ajad selja kumeramaks ja lähedki sirgete jalgadega õigetpidi saltosse.
Eesmärk ei ole enam lihtsalt asjad (saltod ette, taha, lendamised, keerutamised) tehtud saada, vaid teha need puhtalt, st sirgete jalgadega ja graatsiliselt. Uute asjadena üritan nüüd hundiratast ja edasi-tagasi lendamist ilma vahemaandumiseta. See viimane on nati keeruline ja lihastele harjumatu esimestel kordadel, sest oled harjunud amplituudis hüppel alati jalad alla tooma ette või taha jõudes. Nüüd aga tuleb ette jõudes jätkata kõhuli horisontaallendu seni kuni oled tagasi algpunktis.

Huvitav, kas kõik see grossamine annab juurde ka vabalangemises kõhulilendamisele. Õpin ju siiski keha valitsema. Ootan juba põnevusega suve... jaa-jaa mul on hüppe isu tagasi.

teisipäev, veebruar 03, 2009

Lugemine

Reisil alustasin Pille Hanni raamatu Ma armastasin kiskjat lugemist ja läbi sai see suht kiiresti. Põnev oli ja julgen soovitada. Pille kirjeldab oma elu enne vanglat ja vanglas. Täiesti uskumatu milline oli selle naise elu ja üldse kuidas inimesed elasi siis kui ma alles sipupükstes siputasin. Veel uskumatum on kirjeldatud vanglaelu. Inimsuhted olid paarkümmend aastat tagasi ikka teistsugused kui praegu ja ma ei hakkagi vist sellistest suhetest aru saama. Naine ei pea taluma mehe peksu ja mõnitamist, naeratama ja teise põse ette keerama. Naine peaks pakkima asjad kohe, kui mees on üks kord tõstnud käe naise löömiseks või kui mehel on (avalikult) armuke. Ma olen võibolla liiga noor ja seetõttu mõistan sellised suhted hukka. Minu arvates peab naine saama hakkama vajadusel ka üksi ja sellistel otsustavatel hetkedel julgema otsustada ja tegutseda.