Ebanormaalne
Mul on juba kolmas kord viimase poolaasta jooksul üks ja sama haigus, õigemini ühed ja samad sümptomid, kuid siiani pole teada, mis see tegelik põhjus nendel sümptomitel on. Alati on väike palavik peavaludega ja meeletu uni. Mitte midagi muud ja kõik proovid korras. Nii ka seekord. Olen alates reede õhtust palaviku ja peavalu käes vaevelnud. Pühapäeva õhtuks ja esmaspäeva hommikuks oli temperatuur alla 37 läinud ja otsustasin, et olen igaks juhuks esmaspäeva kodus ja teisipäevast siis tööle. Teisipäeva hommikuks oli jälle palavik 37,2, täielik loidus ja kurguvalu. Kurguvalu kadus poole päevaga, kuid palavik ja loidus mitte. Neljapäeval kuuleb, mis perearst arvab sellest, kuigi telefoni teel vesteldes jäi ta arvamusele, et mul on gripp. Kummaline gripp.
Eelmised korrad olen alternatiivmeditsiini abil palavikust ja loidusest lahti saanud, eks näis, kuida seekord läheb.
Update: Ei ole gripp. Lähen edasisele uurimisele eriarsti juurde, sest perearst ei osanud midagi asjast arvata.
DD-l on talv saabunud :-)
Stiilikal
Saatsin Jaanust laupäeval vanglate ülema 30. juubelil :-)
Üritus toimus Adila Camp Puhkekeskuses ja kui me pühapäeval lahkusime, siis osad jätkasid täiel rinnal pidu. Sünnipäevalapsele sai kingitud korralikult ajalehte pakitud viiliga leib :-)
Algab trenn
Üle pika aja on siis täna õhtul flygrossing. Suvel käisime korra Janega oma uhiuusi Ameerikast tellitud trakse proovimas. Istusid traksid enam-vähem ja väga raju oli nendega saltosid teha. Enne tänast trenni tegin väikese õmblustöö kodus, et trakse veidi mugavamaks saada. Nimelt jalarihmad soonisid ja üritasin nende nurka muuta. Kui tänases trennis saab muudatus heakskiidu, siis otsin kingsepa või miski tugeva masina ja õmblen need rihmad jäädavalt selliselt kinni. Võrreldes vanade traksidega on vahe sellest, et uutega saab kergelt saltosid teha, kuid horisontaallendu tehes tuleb ikka lihaseid väga pingutada, et mitte saltosse üle minna.
Lisaks grossingule on mul siis trenniks igahommikune 3-4 km pikkune jalutuskäik DD-ga ja vaikselt üritan seda jalutuskäiku muuta jooksuks. Loodan väga, et sellise trennikavaga suudan ma olla soovitud kaalus, mis vaikselt tänu 2-nädalasele eridieedile hakkab lähenema mu soovitud kaalule. Eridieet on mul mitte kaalu langetamise soovist, vaid ikka tervise tõttu.
Väike ristipoeg Henri Mattias kasvab iga päevaga üha kiiremini.
Enam pole kaugel aeg, kui hakkab naist võtma :-)
Elu õpetab
Viimased 2 kuud on toonud rohkelt rõõmu ja ka rohkelt kurbust, on olnud nii halbu kui häid üllatusi. Võib vist kujundlikult öelda, ühel päeval sain peksa ja teisel päeval kiita. Seda nii inimeste poolt kui ka oma tervise osas. Ma ei olnud kordagi vihane, pigem meeletult kurb ja sügavalt asjade üle järgi mõtlev. Äkki aga ei peaks nii palju mõtlema ja peaks hoopis sõitma kõigest üle nii nagu osad seda teevad. Huvitav, milline elu oleks siis - pidev tants ja trall.
Ma tean, et kõik asjad juhtuvad meiega põhjusel, et me õpiks sellest. Õpiks paremini tundma iseennast ja meid ümbritsevat. Tean, et osadele on lubatud rohkem, kui teistele ja osadel tulevad asjad lihtsamalt välja, samas kui teised pingutavad meeletult. Vahel oleks vahva saada teine mina kõrvale ja näha iseenda elu kõrvalt ja võrrelda seda kõigi teiste omaga. Tihti ju tundub teiste elu lihtsam, kui enda oma. Samas ei pruugi see üldse nii olla, sest me ei tea, mis tegelikult toimub teiste elus. Igatahes, õppimist ja avastamisi on olnud küllaga.
Üks meeldejääv õhtu oli eelmine nädal XL-is ja eks näis, mis sellest edasi saab. Ootan väga, mis välja tuli ja siis otsustan edasi, kas alustan nö uue hobiga või jääb see lihtsalt heaks kogemuseks. Kui läks hästi ja mulle meeldib tulemus, siis panen mõne ka siia autori nõusolekul ülesse.
Miks ma seda teen?
foto LNA-lt
Paljud küsivad, et kas ma küpsetan leibasid raha pärast? Kindlasti mitte, sest siis ei oleks see leib see, mis ta täna on ja ka hind oleks kõvasti kõrgem sellisel juhul.
Küpsetan leibasid täie naudinguga. Mulle meeldib seda teha ja pole kahju õpetada inimestele, kuidas küpsetada juuretisega rukkileiba. Südames läheb soojaks, kui keegi räägib õhinal kuidas ta ise proovis küpsetada antud retsepti järgi või et laps/mees, kes varem ei söönud grammigi leiba, sõi korraga pool pätsi seda leiba.
Leivaküpsetamine on üks mu lemmikhobisid ja ma võiks pikalt kirjutada, kuidas ja misk leiba ei saa pahade mõtete või tujuga teha, kuidas erinevad toiduained kerkivat leiba mõjutavad, miks on kasulik kodus küpsetatud rukkileib võrrelduna poeleivaga, miks ei ole hea panna sooja leiba kilekotti jne.
Ma võiks rukkileibasid küpsetada iga päeva, kui keegi tegeleks raamatupidamise, toorme hankimise, müügi, turunduse ja muu dokumentatsiooniga. Mul endal pole selleks oskust ja ka tahtmist.
