teisipäev, mai 14, 2013

Isa ja poeg

 Karli praegu

Jaanus emaga 35 aastat tagasi

esmaspäev, mai 13, 2013

kolmapäev, mai 08, 2013

Liikumine ja hambad

Toimetame endiselt ja iga päevaga läheb elu aina kiiremaks nende kahe tegelasega. Praeguseks on nad siis 9,5-kuused ja muutuvad iga päevaga asjalikumaks. Õhtuti, kui nad on magama jäänud, teen järgmiseks päevaks süüa, koristan päeval segamini aetud tuba või olen diivanil pikali ja vaatan telekat. Ma väsin mõni päev õhtuks lihtsalt nii ära, eriti siis kui poistel ei ole tujud kõige paremad. Endiselt ei ole mul ühtegi ööd, kui ma saaks terve öö segamata magada, sest poisid tahavad öösel iga 3-4 tunni tagant rinda. Korra paari nädala tagant on ka öid, kus üks poistest pm on pea terve öö tissi otsas, sest mite miski muu ei rahusta last. 

Vankri korvidest kolisid poisid välja, sest kui nad ärkavad, siis tahavad poollamavas või istuvas asendis olla ja ümbrust jälgida. Korvidega oli hea neid õue ja tuppa tassida, süles on veidi keerulisem, eriti tuppa tulla - lapsed sülle, vankrile võrk või kile peale, trepist ülesse 3-le korrusele ja uks lasti. Ükspäev jätsin võrgu panemata ja kellegi Kalamaja naabrite kass oli käinud vankris ja sinna pissinud. Kujutate siis ette, kui tige ma olin selle loomaomaniku peale. Vankri korvis peab aga alati olema kaasas kandelina, sest Karli ei taha vahel vankris pikali magama jääda ja päris sageli nõuab ta kõva kisaga ärgates koheselt sülle. Kandelinas istub hea meelega ja jälgib ümbrust või jääb magama. Päevased uned on endiselt samal ajal, kuid läinud lühemaks (hommikul 1-1,5 tundi, lõuna ja õhtu 30 min - 1,5 tundi).   

Karle keerab ennast ilusti seljalt kõhuli ja tagasi, kusjuures kõhuli armastab keerata üle parema külje ja selili üle vasaku. Karli on hakanud roomama, kuigi see roomamine on teistsugune kui ma teisi lapsi olen näinud roomamas. Taastusraviarst nimetas seda jääkaru roomamiseks - pepu uppis lükkab ennast jalgadega edasi. Paaril korral on ajanud ennast voodis ka käpuli, kuid põrandal ei julge. 9-kuused peaks juba käputades toas ringi liikuma ja ma ei teagi, kas muretseda Karli pärast või mitte, arvamusi on isegi arstidel erinevaid. Taastusraviarst vangutas aga pead ja määras Karlile massaaži-võimlemist. 

Koer on jätkuvalt laste lemmik, kuid ta ise hoiab neist eemale. Näete kui solvunud ta on, et peab nende jõmpsikate kõrval pikutama. Ma saan tast isegi aru, eelnevad 5 aastat on ta ju saanud kogu meie tähelpanu ja nüüd peab seda kaksikutega jagama. Proua saab meil ju 12. mai 6 aastaseks ja eks tal ole omad harjumused eelnevate aastatega välja kujunenud ning neid äkki muuta on raske. Õnneks ta kuri ei ole ja pigem toob oma mänguasju või tuleb vaatama, kui poisid nutavad. 

Kohustuslik 9-kuu sünnipäeva pilt :-) Ajakiri ei püsi enam pikalt nende vahel ja tüli vältimiseks tuli mõlemale ajakiri anda. Üksteise käest asjade äravõtmine on täiesti tavaline. Karlil on kindel veendumus, et kõik mis on venna käes on kõige huvitavam ja isegi siis, kui tal on endal täpselt samasugune asi. Karle eriti kõvasti ei võitle, aga kui ei meeldi enda käes olnud asjast ilmajäämine, siis hakkab kõvasti nutma ja kohe pisaratega. Strateegilised mõõdud olid 9. kuul: Karle 7,97 kg ja 70,5 cm ning Karli 8,21 kg ja 73 cm.   

Kaisulaps Karle - naudib alati süles olemist ja võiks süles rahulikult olla tunde. Hambaid veel pole, aga saab ka ilma nendeta kurgilt korralikud tükid kätte. 

 Tegutseja Karli - hea tuju korral toimetab pidevalt millegi kallal ja otsib aina uusi tegevusi, halva tuju korral tahab süles olla, kuid sähmib ikkagi. Hambaid suus 3 ja kohe on neljas tulemas (ige juba katki). 

Härrad autojuht ja kaardilugeja startimas Hiiumaale vanaisa sünnipäevale. Kui me varem käisime Jaanusega pea iga nädalavahetus kuskil, siis nüüd ma eelistan kodus olla. Lastega on lihtsam oma kodus, kui Pärnus või Hiiumaal vanemate juures. Lisaks on mul välja kujunenud toimetused, mida saan ainult nädalavahetuseti teha ja kui oleme nädalavahetused ära, siis pean need toimetused enne või pärast nädala sees tegema. 

Tiduveresse pole see aasta veel jõudnud ja ei teagi millal jõuame, sest lapsed ei taha niisama kärus istuda, kui üleval on ja maha panna on veel külm. Loodame siiralt, et maal on kõik korras ja naabrid ikka hoiavad talul pilku peal.