Kätte sain

Pikalt olen otsinud ja nüüd tänu ämmale on mul see olemas. Eile panime Saijatallu ülesse ja vaja ülejäänud vajalike osi tellima hakata, et saaks asja töökorda ja perenaise nobedad näpud tähtsat taluperenaise talvist tööd õppima :-)

Pärit on meistriteos 19. sajandist.

No vaatame siis sügise poole, kuidas istuvad kokku 19. sajandi töövahend ja 21. sajandi perenaine (ja just 21. sajandi, sest 20. sajandil ma polnud veel mingi perenaine).

Brownie retsept

Elo soovil saab nüüd kirja viimati tehtud ja Jaanuse poolt heaks kiidetud koogi retsept.

Sulatada 200 g tumedat šokolaadi ja 175 g võid. Lisada sulanud segule 325 g suhkrut ja segada hoolikalt. Järgmisena 130 g jahu ja jälle segada ühtlaseks massiks. Kõige lõpuks lisa 3 muna ja sega, kuni on selline mõnus mass. Vala tainas küpsetuspaberiga kaetud pannile, mille suurus on 33*23cm, või suuremasse lahtikäivasse ümmargusse vormi. Küpseta kooki 175 kraadi juures 25-35 minutit.

Kook on hästi magus, pealt krõbe ja seest selline mahlane (tundub nagu veidi toores). Mida vähem (st u 25 min) küpsetad, seda toorem jääb. Sobib süüa nii soojalt kui külmalt ja isegi 3 päeva hiljem on vägagi söödav.

Retsept on võetud raamatust The Hummingbird Bakery Cookbook.

Hääd küpsetamist!

Lapsed ja brownie

Jakob ja Kata on paar päeva (tegelt ööd) meie hoida, sest emme ja issi on kaugel tööl. Eile käisime Stromkal ujumas ja lastepargis mängimas. Täna on tubane õhtu. Värvime

Mängime

küpsetasime ja sööme browniet, mis on nüüd järgmine Jaanuse lemmik kook.

Vahekokkuvõte

(naiste 8-way harjutab exitit 2010. a Parasummeril)

Alustasin 2004, kui tegin oma esimese tandemhüppe Pärnus Parasummeril. Peale seda tuli kindel soov jätkata ja nii olingi 23. juuli 2004 ELAK-i IAD kursusel. Kursust viis läbi wolli ja meid oli kursusel 5, kellest lõpuks jõudis sama nädalavahetus lennuväljale 2 ja me mõlemad hüppame tänase päevani. See teine oli muide VEL. Esimesed iseseisvad hüpped tegin Ämari lennuväljal ja too suvi sai tehtud 4 iseseivat hüpet. Järgmine aasta tegin juba 38 hüpet ja lisaks olin ootamatult ka põhivarju pakkimise instruktor ja Parasummeril pakkija. 2005. aasta Parasummeril tegin ka oma esimese iseseisva 4 km hüppe. Järgnevad aastad olid veidi ikaldused - 2006. a 10 hüpet, 2007 ja 2008 mõlemal korral 7. Tagasi sain hoo 2009, kui sain lahti krambist ja sellest tingitud kontrollimatust pöörlemisest ning tegin hooajal enda andmeil 32 hüpet. Igat hooaega on mul suht raske alustada - talv teeb oma töö ja hirm lennukisse minna on meeletu. See aasta oli isegi nii suur, et ma olin 100% kindel hüppamise lõpetamisest. Vaatasin siis kodus videosid, hüppekostüümi, prille, kiivrit ja altikat ning otsustasin proovida veel ühe korra. Sellest korrast on praeguseks saanud 25 hüpet ja entusiasmi sain juurde Parasummeril, kus juhtusin austraallase Dale´iga hüppama ja mulle meeldis meeletult, kuidas ta juhendas ja julgustas. Nüüd siis on iga reede küsimus kas hüppama või Tiduverre/Hiiumaale ehk siis kas olla langevarjur või wuffotada.

Peas tiirleb veel üks mõte: kiiver on, prillid on, tavalised tunked on, roosad FlightClub persekaitsed on (Steffanilt kingituseks saadud), altikas ka. Nüüd on veel jäänud isiklikku varustusse varuda varju komplekt ja FS tunked. Hetkel hüppan laenatud varjuga ja kui Jaanus lubab, siis ka tema omaga ning FS tunkesid olen laenanud CVI-lt (väga lahedad roosad tunked, mu lemmikud, kuigi kukkusin nendega kujundist alla), KKU-lt ja KKA-lt. Tõsine peamurdmine, kumbad hankida, sest ma ikka pelgan jälle seda kevadist hirmu. Mis siis saab, kui ta saabki ükskord must võitu ja istun siis oma varustuse otsas.