Vahvaaaaa:-)

Akrobaatika on asi, millega sai neljapäeva õhtul Audentese spordibaasis tegeldud. Tund aega kargamist ja minul olid lihased pehmed, riided, juuksed ja nägu poroloonitükke täis ning nägu naerul. Tegevus toimus batuudil, hoolaual, trampetil ja borolooniaugus (viimane on 2 meetrit sügav). Treener oli tore sell, kes suutis tegeleda kõigi 10 inimesega (meie olime algajad, kuid teised olid juba kogenumad sellid). Kõik mahtusid sõbralikult sellele suht väikesele alale ära. Mina tegelesin peamiselt kukerpallidega, sest mul ei tahnud need esialgu kuidagi välja tulla. Peale treeneri olid lahkelt õpetussõnu jagamas ka kogenumad sellid. Üks neist (vanust oli tal vast 15) teatas peale mu ühte kukerpalligahüpet:" Tead, ega sa mingi baleriin ei ole, võta mehiselt põlvedest kinni."
Nalja sai palju ja kindlasti ei jäänud see trenn esimeseks ega viimaseks korraks.
Lisaks on plaanis lähitulevikus proovida Lasnamäe kergejõustikuhallis flygrossingut.

Kohvi

Kõige parema kohvi saad siis, kui röstid ise oad, paned 2 teelusikatäit kohvi kruusi põhja ja kallad kuuma vee peale. Lased natuke seista, segad ja jood ilma suhkru ja kooreta.
Isegi presskannus ei saa nii head kohvi.
Sellist kohvi hüütakse sekretäri ja/või mustlase kohviks

Kohe

Alati kui keegi ütleb kohe, tuleb mul meelde Tibineni küsimus selle peale - "Kas emme kohe või minu kohe?"
Tõlgendus asjale oli midagi sellist:
* emme kohe - läheb veel aega;
* minu (st Tibineni) kohe - saapad jalga ja minema.

Kus te olite augustis?

Meie lennuk A registreeriti augustis 2005 Eesti tsiviillennukite registrisse. Samal ajal nõudis lennuamet veel mitmeid dokumente, mis olid vajalikud enne lennuloa saamist. Dokumentide nimekiri oli EÜ määrustes ja sealt aeti siis näpuga järge. Kõik paberimajandus aetud ja lennuk lubati lendama.

Täna sain kõne, et 8. juuni 2005 võeti vastu uus määrus, mille kohaselt alates 1. jaanuarist 2006 peab isikutel, kellel on õhusõiduk mittetulunduslikel eesmärkidel, olema mittetulundusliku lennutegevuse registreerimistunnistus. Selle tunnistuse saamiseks on esiteks vaja meil põhikirja muuta (määruse kohaselt peab põhikirjas olema märgitud üheks tegevusalaks õhusõidukite käitamine) ja teiseks peab täiesti arusaamatu lennutegevuse käsiraamatu koostama.

Ma ei kujuta ette kes selle raamatu valmis teeb, sest piloot on pidevalt lennus ja minul jääb kõvasti puudu teadmisi. Raamat on aga vaja valmis teha ja võimalikult kiiresti.

Lisaks. Kus oli Lennuamet varem? Ega see määruse sisu saanud neile teatavaks täna, pool aastat hiljem. Nad oleks pidanud juba siis teatama, et näe, uuest aastast sihuke värk ja hakake asjaga tegelema.

Lauatamas

Elusa ja tervena Himose mäelt tagasi. Kolm tõsist lauatamise päeva oli ja väsimus on kehas ka täna alles. Enne olin lauaga lauluväljakul ja Hiiumaal ühel künkal harjutanud. Korralikku mäesõitu sain nüüd Himosel. Esimese ja kolmanda päeva veetsime Lääne-Himose nõlvadel, teise päeva Põhja-Himose nõlval. Muide, Põhja-Himose lastemägi on parem Lääne-Himose lastemäest. Lääne-Himosel lauatasin enamus ajast sinistel radadel (nr 18 ja 19) ning Põhja-Himosel oli kõige parem minu jaoks algul lasterada (nr 6) ja siis üks punane rada (nr 5).
Kukkusin päris palju ja enamjaolt millegipärast põlvedele. Kui poleks olnud põlvekaitsmeid, siis oleks põlved päris korralikult paistes. Riided ja saapad pidasid ilusti vastu ja kinnituse sai arvamus, et jopel peavad olema aasadega trukid, milledega saab jope alumise ääre kinnitada pükste külge. Kuna mul neid ei olnud, siis pidin peale kukkumist peoga lund jopest välja võtma.

Lauatamise õpetaja on mul väga hea. Ütlen ainult kiidusõnu ja julgen teistelegi soovitada. Alguses olid tõstukid ja lauaga pööramine mulle hirmutavad, kuid esimese päeva lõpuks said need asjad mul selgeks ja võisin töökaaslasi juba vaikselt juhendada. Kõige parem oli õppida üksi mäel ukerdades, siis vahepeal uusi õpetussõnu kuulata ja nende järgi jälle sõita. Päris selge nüüd lauatamine veel pole ja õpetajal on juba järgmised harjutused Austria mägedeks valmis mõeldud. Samas sai õpetaja kinnituse, et võib mind julgelt üksi mäele jätta Austrias ja ise puudrit otsima minna:-)

NB! Lahti tuleb saada "hirmustruudus" - seljatagant tulevad suusatajad ja lauatajad.

Otsustamine

Vahel suudad mõne asja otsustamisel ennast ikka täieliku lollina tunda. Paned asja plussid ja miinused ritta, kuid eks kae, neid on ühepalju. Kindel on aga see, et otsustama pead ise. Mõte püsib peas ja ei taha sealt kuhugi minna.

Lisaks kipub veel tekkima kahtlus, et kas on ikka õige aeg ja koht. Kui ei ole täna ega homme, siis millal ta tuleb või kas üldse tuleb?

Varasemalt tehtud otsuseid on olnud nii õigeid kui valesid. On neid mida kahetsed, kuid oled neist üle saanud ja üritanud vigadest õppida. Viimasel ajal (st eelmise 1,5 a) tehtud otsused on olnud vägagi õiged ja ma ei kahetse neist ühtegi, kuigi nende tagajärjel sain ise tunda ja mõnele teisele tekitada palju valu.

Lohetamas

Peale jõulupühi olime Tikkaga Hiiumaal ja ühel tuulisemal päeval käisime lohet lennutamas, no seda kite´i. Tikkal õnnestub see asi ikka väga hästi - lumelaud all sõitis mööda jääd ikka edasi ja tagasi. Kadedaks tegi. Kange tahtmine on ise ka asja osata ja alustasin lihtsalt lohe lennus hoidmisega. Päris raske oli - jalad olid ikka korduvalt maast lahti. Lõpuks olin kõhuli maas ja lohele sai SOS tehtud (veidi sarnaneb põhivarju äralaskmisega). Nüüd pean ootama mõnd tuulevaiksemat nädalavahetust, et taas saaks proovida.