Kaasapidajad koolitusele

Päris sageli teeb meie pere sisseoste Merimetsa Selverist. Üldiselt kipuvad need sisseostud olema õhtuti hilja ja siis avaneb poes selline pilt: 6 või 7 kassast töötavad 2, järjekorrad pikad ja kassapidajad on üliaeglased (igat läbilöödavat kaupa uuritakse ja puuritakse). Olen ennast alati rahustada üritanud, et nad ka inimesed ja ehk on tõesti väsinud jne. Täna kella 16.30 paiku külastasin jälle seda poodi ja mõtlesin, et võtan ainult sidrunid ja kaua see ikka aega võtab. Uskuge või mitte 2 sidruni pärast olin ma poes pool tundi. Inimeste korvidesse vaadates sain aru, et enamus (mehed) on tulnud täna varem töölt ja otsustanud enne kojuminekut poest torti ja sampust osta. Rahvast oli tõesti palju, kuid töötavaid kassasid oli ainult kolm ja neist ühes oli müüja õpilane, kes oli arvatavasti esimesi tunde kassas. Vahepeal oli kange tahtmine kassapidajale öelda, et tal on kaks kätt ja iga kauba pealt ei pea lugema, mis see on ja palju kaloreid annab.

Selliseid müüjaid on kindlasti ka mujal poodides ja ma saadaksin nad kõik Keila Säästumarketi kassapidajate juurde õppima, kuidas kauba sisestamisel kasutada kahte kätt korraga ja samal ajal veel ostjatega paarsõna juttu ajada ning neile viisakalt naeratada. Järjekorrda liiguvad seal poes kiiresti ja kes ei usu, mingu proovigu. Minul on küll väga kahju, et selliseid müüjaid Tallinna poodides pole kohanud.

Ärge tulgu keegi ütlema, et kõik see pole õpitav. Olen olnud suvehooaja müüja taolises poes ja kiire kassapidaja töö õpib paari-kolme tunniga ära, kui selleks vaid tahtmist on.