Mulle arusaamatutel põhjustel tegelevad mõned inimesed päevast päeva idiootsustega ja tundub, et see pakub neile rahuldust. Ometigi mulle näib see on mõtetu aja, tihti ka raha ja teiste närvide kulutamisega. Enne vihastasin selliste asjade peale, kuid nüüd vaatan lihtsalt kõrvalt ja muigan. Rabeleb ju mõttetuste tegija, mitte mina. Rabelemine tekitab rohkem probleeme, kui asjadel voolata laskmine. Ma pean veel kõvasti õppima selles voolata laskmise valdkonnas, kuid tundub, et olen teinud esimesed edusammud.
Eelmise ja üleeelmise nädala sündmused lõppesid minu jaoks väikese kellukese helisemisega ja hulgale küsimustele sai hetkega vastused. Vastused olid mulle väga lähedal, ma lihtsalt ei osanud neid näha. Inimestel võiks olla rohkem aega tegelda oma mõtete ja unistustega, sest unistused täituvad, kui neid väga soovida. Hea kui on olemas inimene, kes oskab juhtida su tähelepanu olulistele asjadele ja sa saad edukalt ise edasi minna ning võibolla ka kedagi teist samamoodi aidata.
Üks unistustest, mis mul viimase aasta jooksul täitus on Uus-Kalamaja korter. Mäletan nii hästi seda hetke, kui käisime praeguse kodu lähedal üht teist korterit vaatamas ja ütlesin Jaanusele: Vaata kui vägev korter seal on, seal oleks nii mõnus elada. See korter ei olnud müügis ja kõik mis edasi sealt toimus on tegelt üks uskumatu lugu. Täna me elame selles korteris, mis päev päevalt saab armsamaks, ilmekamaks ja on meie kolme soe kodu, kuhu kõik sõbrad on alati oodatud külla.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar