DD uus sõber

DD-l on uus sõber Hilda, kellega käis eile mängimas. Sõber on küll pisikene veel (3 kuune), kuid väga tragi ja natuke ülbe. Uriseb palju, habad on väga teravad ja iseloomult on kaval. Müttasid teised hoovis pea tunnikese ja DD-l "lohises keel mööda asfalti" koju minnes. Hea, et kodutee pikk ei olnud:-)

Jõulukingitus

Oli see vist septembri kuu, kui käisime külas, kus DD sai omasugusega mängida. Samal õhtul oli koeral jalg kange. Mõtlesin, et no ju on lihased haiged, sest jooksis nii palju. Kuna miski kuu hiljem koer ikka veel lonkas jalga, siis pöördusime arstile. Tänaseks oleme seal oma neli-viis korda käinud käppa näitamas ja kolmel korral on ka narkoos koerale tehtud, sest muidu ei saa pilti luudest ja narkoosis olles saab arst käppa paremini vaadata. Arst on muhe mees, ta ei räägi palju, kuid räägib asjast nii nagu on ja jätab usaldusväärse mulje. Kuu tagasi käisime eelmine kord ja siis öeldi, et vist tuleb põlve lõigata, kuid kindla otsuse ütleks detsembri keskpaigas.

Eile oligi see detsembri keskpaiga päev käes. Väliselt põlves muutusi ei ole, kuid pildilt on näha kerge artriidi algus. Lisaks kinnistus arsti kahtlus, et ka põlve menisk on katki. Mis täpselt põlves katki või terve, saab teada siis, kui lahti lõigatud. Lõikust on aga vaja, sest muidu läheb asi hullemaks. Lõikus tehakse jaanuari alguses ja koos kõigi rohtude ja asjadega on hinnaks üks korralik soojamaa reisipakett ühele.

Vot sihuke ilus jõulukingitus siis arstilt mulle. Ei lõppe otsa need halvad uudised ja jääb vaid küsimus, kas see oli täpp i-le või tuleb veel see aasta midagi.

Ja kõik kritiseerijad teemal "no näed kui kulukaks koer läheb, temaga on palju muret ja tüli, vot on paberitega koerad nõrgemad jne" hoidku oma suu kinni. Selline õnnetus võib juhtuda su oma lapsega, sinu endaga või ükskõik millise koduloomaga.

Ootusärevus

Suur ärevus on sees ja nii kui telefoni helisedes näen ema, isa või venna numbrid, käib peast läbi mõte, et kas nüüd läksid juba. Tegelikult on veel väikesel Ossil aega mõnuleda, sest tähtaeg on 14. detsember ja võib ju juhtuda, et ta otsustab mõnuleda pikemalt. Ma tõesti loodan, et ta sünnib enne meie Hispaaniasse minekut ja ma saan teda kasvõi korra süles hoida. Ikkagi laps, kes teeb mu esmakordselt tädiks ja mu vanemad vanavanemateks.

Lambaada

Jõulukuu algas Niitvälja Golfiklubi restoranis ühe toreda logistikafirma jõulupeoga. Kõik oli hästi organiseeritud ja teatud hetkel puges kurbus hinge, et meil ei ole asjad sedasi korras. Inimesed selles ettevõttes on tõesti üks suur sõbralik pere ja kellegi peale ei vaadata viltu, keegi ei kakelnud kellegagi, keegi ei rõhutanud oma positsooni ettevõttes ja keegi ei olnud maani täis.
Söömise taustaks esines jazzi viljelev muusikute kollektiiv ja tantsuks mängis hiljem 2 Quick Start. Tundus, et kõigil pani see bänd jala tatsuma ja erilise tänu sai naissoost soolotrummar. Tants aga ei lõppenud bändi lahkumisega, vaid kestis viimase minutini enne bussi lahkumist.
I-le pani punkti kaunis lumesadu varahommikuses Tallinnas, millest keskpäevaks polnud midagi alles.
Sellised peod panevad pikemaks ajaks näo särama ja annavad energiat juurde.

Oodata veel üks kuu

Mul on kaks asja mida oodata - üks on hea ja teine halb.

Halb on see, et käisime eile DD-ga arstil käppa näitamas ja kuna ta ikka veel lonkab kergelt ja katsudes paistab tal see põlv valus olevat, siis anti veel üks kuu aega paranemiseks ja kasvamiseks. Kui siis ikka veel lonkab ja põlve katsuda ei lase, tehakse vist operatsioon. Seniks jätkame oma kehtestatud ravimeetodiga - DD ei saa teiste koertega mängida seni, kuni üldse pole terve nädal lonkanud. Üksi võib joosta nii palju kui hing ihkab.

Hea on see, et nii umbes kuu pärast sünnib vennapoeg, kelle ma olen ristinud Väikseks Ossik. Temale mõeldes tuleb ärevus hinge ja ma ei suuda siiani ette kujutada, et minu väike venna saab isaks ja minu vanemad vanavanemateks.


Aasta siis oli 85 ....

Uus aastaring algas suure nohuga, kuid ilus päev oli siiski.
Torti said need, kes tulid. Kedagi ei kutsutud, kuid kõik olid oodatud. Meil on alati nii, et kõik külalised on oodatud ja kui ette teatatakse oma tulekust, siis saab kooki ka. Aa kala võib jälle kappi jääda, kui seda ei küsita ...
Kõige esimene õnnesoov tuli kallimalt, esimene sõnum tuli ollilt ja eilse päeva kõige viimane ja pikem kõne oli Hispaaniast Eestit olümpial esindavalt noormehelt:-)
Suured tänud kõigile!

Kiiresti läheb

Juuli

September

Ma pole hetkegi kahetsenud seda otsust. Kõik näritud nurgad, porised püksid, varajased tõusmised ja sinised silmad on seda väärt. Sellest saavad vist tõeliselt aru ainult loomaomanikud.
Koer on mulle õpetanud rohkelt kannatlikkust ja pannud mind rohkem liikuma (jalutan päevas u 2,5-3 tundi).
Mul on kahju, et ta ruttu kasvab ja ma ei saa temaga nii palju koos olla kui tahaks.

See ei ole enam normaalne

Riiklikes raviasutustes pole töötajatel motivatsiooni ja paremad töötajad on kõik läinud erakliinikutesse tööle. Riikliku raviteenust kasutav patsient peab ise oskama panna omale diagnoosi ning oskama nõuda erinevate analüüside võtmist. Kui sa seda ei tee, siis ei leita ka põhjust ja lahendust su murele. Arsti kabinetis räägid sa nagu ise endale, mis muutused on toimunud ja mis mure on. Surutakse peale ravimeid ilma veendumata, et sul neid ikka vaja on. Lähed siis selle retseptiga apteeki ja apteekri proua vaatab sulle otsa ja küsib, et olete te kindel et teil seda vaja on. Küsib lisaks, et kas seda ja teist uuringut on ikka enne nende rohtude määramist tehtud. Ja siis vaatad lolli punastava näoga talle otsa, sest mitte midagi neist pole tehtud. Apteekri soe soovitus on mitte võtta neid. Hinges kripeldab ja küsin nõu perearstilt. Õnneks olen suutnud valida väga toreda ja targa perearsti, kes alati on valmis välja selgitama, milles on probleem ja laseb teha kõik võimalikud analüüsid. Rääkides talle ära, mis mulle määrati ja mis toimub, küsib ta kõik samad küsimused mis apteekergi ja ei suuda ära imestada, et kuidas oma ala spetsialist (st eriarst) nii hoolimatult on käitunud.
Mille ... pärast makstakse siis minu eest sotsiaalmaksu. See ei ole mitte väike summa ja kuhu kõik see raha läheb? Kuhu me sedasi jõuame, kui sa ei saa usaldada enam riiklikes raviasutustes töötavaid arste? Kui sul pole endal piisavalt raha, siis ei saa sa ka abi oma probleemidele.

Igaüks omamoodi

Äripäev on läbi loetud

Puberteet

(foto autor Viktor)

Olude sunnil elame hetkel jälle Tulikas ja koer meiega ühes. Täna hommikul kell 5 arvas neiu, et kuna tal sai uni täis, siis tuleb ka kõik teised mängima kutsuda. Mina jällegi arvasin algul, et ta tahab pissile ja tormasin koer kaenlas õue. Pissimine oli õues teisejärguline, tähtsam oli kõik muu. Lõpuks sai DD vajalikud toimetused tehtud ja suutsin selgeks teha, et ikka peaks veel paar tundi magama.
Kui hommikul kell 7 mina ärkasin, ei arvanud neiuke ärkamisest midagi ja õues viskas igal võimalikul hetkel pikali. Üldse armastab ta viimasel ajal jalutades teha paar sammu ja siis jälgida pikemat aega ümbrust - inimesi, puu lehti, vareseid. Kui teda edasi tirida, siis võtab kätte ja viskab selili.

Täna läheme näitusekoolitusele. Eks näis, kas läheme ka kunagi näitustele.

Lihtsalt mõtlesin

Romantika meeldib vast enamus naistele, kuid kõigil on sellest oma nägemus. Üks arvab, et peab olema rohkelt lilli, kaunis vaikne muusika, ilus kohakene .... ehk siis nö "lilleline ja roosa". Teine jälle arvab, et hea suur telekas, paar pudelit õlud ja jäähoki finaalmängude jälgimine koos kallimaga on see kõige romantilisem. Need on kaks äärmust ja eks igaüks teab tegelt ise, mis on just tema jaoks see romantiline. Meestel on ikka päris raske korraldada naistele romantilist õhtut, sest ei tea ju täpselt, mis on just selle naise jaoks see õige ja ega mehed vist ise pole eriti selle romantika nautijad. Samuti võib mehe ja naise arusaam romantikast olla erinev.Selleks, et nüüd kallim oskaks korraldada seda õiget romantilist koosviibimist, peab ta teist poolt päris hästi tundma. Tundma õppimine on pikaldane protsess, sest iga päev avastad enda või teise juures midagi uut.
Kõige ilusamad on aga hetked, mis on tulnud spontaalselt ja mida mõlemad naudivad. Sa lihtsalt oled koos kallimaga ja tunned, et hea on olla koos. See on isegi parem, kui korraldatud romantikaõhtu. Lihtsalt peab vahel olema aega teineteisele.

DD tegemisi

Kuna Tallinna liiklus reedesel pärastlõunal on teada ja soov on jõuda normaalsel ajal Hiiumaale, siis võtsin lõunast koera tööle kaasa. DD nuusutas kõik toad ja inimesed üle ning heitis minu tuppa pikali ja jäi rahulikult magama. Mitte ükski telefon ega kingaklõbistamine ei seganud.

Esmaspäeval käisime kasvataja juures sööki ostmas ja ühtlasi sai DD Lissiga (4 päeva noorem kuldne retriiver) mängida. Mäng oli lõbus ja tundus lõputu, kuid kuna DD saab nii vähe omaealistega mängida, siis juhtus väike vigastus. Ma ei pööranud sellele algul tähelepanu ja kolmapäeval kutsikakoolis mängides sai käpp vist uuesti haiget. Nüüd on meil lonkav koer ja kasvataja soovitusel ei tohiks DD 5-7 päeva joosta, vaid peab rahulikult jalutama. Hea, kui on kasvataja, kes oskab soovitusi anda ja vastab kõigile su tobedatele küsimustele. Arsti juures oleks ma lisaks selle soovitusele saanud mitmesaja või isegi tonnise arve.

Jälle grossamas

Jätkan eelmine aasta alustatud grossinguga. See hooaeg pean üks käima, sest trennikaaslane Jane ei saa mõnda aega sellega nüüd tegelda.

Kaks ja pool kuud oli paus, kuid võtted ei olnudki selle ajaga meelest läinud. Ainult taguots oli ära unustanud grossingutraksid ja seetõttu muutus esimese 10 minutiga taguots väga valusaks. Ette salto on selge, kuid nüüd on vaja see saada ka väljanägemiselt ilusaks. Tagurpidi salto puhul peab lahti saama käte abist ja siis samuti lihvima väljanägemist. Alustasin hundiratta õppimist - selg ja jala tagumised lihased on nõrgad ja hundiratas tuli välja nagu käkk.

Peale trenni venitusharjutusi tehes jälgisin silmanurgast lastega tegelevaid vanemaid. Meelde tuli, kui ma isaga koos käisin korvpallisaalis. Mehed mängisid ja ma ootasin pingsalt vaheaega ja mängu lõppu, sest siis õpetas isa mind korvpalli viskama ja põrgatama. Lastele on nii oluline, kui vanemad nendega tegelevad ja sellest jääb kindlasti postiivne mälestus.

Pesupäev

Väike Oss

Vend ja vennanaine käisid eile Ida-Tallinna Keskhaiglas 3D ultrahelis ja peale seda tulid ka mulle lapse pilte näitama. Täitsa poiss mis poiss on ja kuna tal veel nime pole, siis ma hüüan seni teda väikeseks Ossiks. Väikesel Ossil olid kõik kümme sõrme ja kümme varvast olemas ja no see meeste värk ka, kuigi nii tillu. Pisipõnnil on veel u 14 nädalat aega mõnnada oma pesas ja teised kõik valmistuvad seni tema tulekuks. Vend teeb öötundideni remonti äsja ostetud majas ja plaan on neil enne lapse sündi sisse kolida. Ema ja vennanaine ostavad lapsele asju ja arutavad, mis veel vaja. Minagi vaikselt olen mõned sipukad ostnud, sest no ei saa niisama minna tite asjadest mööda kui on teada, et üks väikemees vajab neid varsti. Ikkagi ma saan ju tädiks ja oi kui uhke ma selle üle olen. Ja noored ise olid ka uhked, kui nad mulle Ossi pilte näitasid. Ema Rita arvas, et Väike Oss on venna nägu, kui minu arust on nad kõik ultrahelipiltidel ühesugused ja üldse on iga laps oma nägu ja tegu.

Ei tea, ei oska, ei taha ...

Kõik tundus algul ilus ja olin rahul, kuid nüüd ei tea kuidas või kas edasi minna. Millegi pärast tundub, või isegi on, kõik nii negatiivne ja ma olen väsinud sellest, et igat oma sõna ja hääletooni tuleb väga täpselt kontrollida. See on üks lõputu näitemäng, kust iga kuu lahkub keegi pisarad silmis vabatahtlikult või sunniviisiliselt. Vaikselt mõtled - kes on järgmine, ega ometi mitte mina. Looduses saaks ilma tugeva karjajuhita kari hukka või asuks tugevam isiksus karja juhtima, kuid paraku inimeste maailmas võidutseb raha, ahnus ja silmakirjalikkus.
Hing ihkab midagi muud kui praegune olukord, kuid ma ei tea mis see muu õige oleks. Ma olen sellest väsinud ja läheks kohe terveks kuuks ajaks maale üksindusse puhkama ja mõtetes selgusele saama. Ma kadestan inimesi, kes elavad maal ja saavad iga päev nautida looduse ilusid ja võlusid. Eriti praegu, sügisel, kus loodusel on iga päev teistsugune ilme.
Õnneks on homme reede ja saab Tiduveresse sõita.

Hing

"Paistab, et ühe koera sisse ongi kolinud võõramaine poeet, kuna ta ei mõista eestikeelseid korraldusi. Teisel on vist külas mõni vana kaevur." - K.Port Hingede otsingul. 31. augusti 2007. a Äripäeva Visiooni lk 50.

Kuidagi pani mõtlema kogu artikkel ja eriti jäi hinge tsiteeritud lõik...Ei oskagi seda lühidalt kirjeldada või selgitada, mis tundeid see tekitab. Teatud mõttes tekkis isegi äratundmise rõõm, et näe keegi mõtleb veel nii ja oskas sõnad õigesti seada selle väljaütlemiseks.
.....

Teemaväline: meie koer on mõlemakäpaline - käppa küsides annab kord vasakut ja kord paremat. Täpselt nii kuida tahtmine on. Ja jätkuvalt teeb asju siis ja nii kuidas tema seda soovib. Ta on ju koer, kes pidavat olema kergesti õpetatav-kasvatatav. Ma ei kujuta ette, mis vaeva vanemad näevad oma laste õpetamise-kasvatamisega.

Köök paigas

Tellisime pasasummeri ajal K-Konstruktorist köögimööbli (ilma tehnikata) ja lubati, et augusti lõpuks septembri alguseks saab valmis. Eelmine nädal teatati, et on valmis ja nad tuleksid paigaldama. Me siis kiiruga ostsime tehnika kööki, kuigi ega see pole kergete killast otsimine-ostmine. Teenindus K-Konstruktoris algusest lõpuni 5+.
Autojuht, kes mööbli ära tõi, helistas eelmine õhtu ja tuletas meelde, et ta tuleb. Paigaldajad olid eile hommikul pool tundi varem kohal ja pidid nati meie järgi ootama, sest ma olin parasjagu tegemas köögivalamu ostu Espakis. Paigaldajad olid sõbralikud, tublid ja hoolsad töömehed, kes koristasid iga natukese aja tagant enda järel ja tegid üldse väga korralikku tööd.
Täna hommikul kohvi köögis keetes tundsin, et köök ja selle sisustus on mulle ikka üks olulistest asjadest ja ma naudin köögis toimetamist.
Pildi panen köögist ehk hiljem või kui ei pane ja huvi on, tulge ise vaatama.

Rõõmurull

Meie väike kuldne on kasvanud päris kõvasti. Saabudes kaalus ta 9 kg ja mahtus mulle ilusti sülle. Nüüd 5 nädalat hiljem on ta juba 13 kg ja minu süli hakkab väikseks jääma. Jaanus on DD-le selgeks õpetanud käskluse istu, lama ja koht, kuid kõike neid teeb ta ikkagi siis, kui sul on käes maius ja tal on tahtmist. Mänguhoos ei kuule ta mitte midagi ehk siis tal on valikuline kuulmine. Mul on käsil käpa andmise õpetus. Hommikuti ja õhtuti on tal omad hellushood, kus kindlasti peab sülle saama ja käe sõbralikult oma lõugade vahele saama. Tuppa pissimisega on nii ja naa, kuid asi tundub paranevat (rohkem jõuab õue ja ajalehele, kui vaibale).


Sõbraks on ta saanud omale Alfi (12 aastane isane kokerspanniel-krants), Kelly (8 aastane emane hundi ja kolli segu), Popsi (2 aastane emane taks) ja Drysili (6 aastane emane kuldne retriiver). Alfi ei viitsi temaga mängida ja jookseb tal lihtsalt eest seni kuni jaksu on. Kellyga mürati nii, et Kelly karvu oli terve hoov täis ja kumbki ei lasknud teisel puhata. Pops õpetas lollusi ja õpetas, et kõigiga ei jagata oma sööki-jooki. Kusjuures Pops on nüüd õnnetu, sest DD kaevas kõik ta peidetud kondid välja. Drysil oli kõige suurem sõber, kellega koos joosti, mürati ja mängiti liivahunnikus pea 2 tundi järjest.

Hoidjateks on olnud juba ema Rita ja tädi Mann. Mamburi pulmade ajal oli DD tädi Manni juures ka öömajal ja talle meeldis seal väga, sest seal sai kaisus magada:-)

5. septembril läheme DD-ga kooli.

Seiklused mööbliga

Tellisime miski kolm nädalat tagasi Järvel asuvast Aatriumist esikusse metallist nagi ja jalatsiteriiuli. Mõlemad laiusega 1 meeter. Eelmine nädal helistati ja teatati, et võite tulla siia (st Järve Aatriumisse) kaubale järele. Ja siis algas seiklus... Kauplusesse jõudes teatati, et kaup on hoopis laos ja ladu asub Silikaadi tänaval (nii 3 km eemal kauplusest). Lao leidmine oli tegu omaette, sest polnud ühtegi silti Silikaadi lõpus asuval ladude platsil ja laopoiss ei osanud seletada, milline on just Aatriumi ladu. Lao leidmiseks läks meil oma pool tundi kindlasti. Laos kaupa üle vaadates selgus aga, et ei osata teha asju tellimuse järgi. Üks riiul oli 1 m pikkune, nagu tellitud, teine aga oli 1,2 m. Keegi ei osanud seletada, kust selline viga - kõigil paberitel kirjas meie tellitud mõõdud, kuid kaup vales mõõdus. Jätsime kauba sinna ja küsisime kauplusest raha tagasi. Kusjuures kui telefoni teel soovisime selgitusi ja ütlesime, et soovime raha tagasi, siis neitsik vastas, et saatke meile kiri info@aatrium.ee. Tundub, et töötajatel Aatriumis on täiesti ükskõik klientidest. Aatrium on nüüd üks mööblipoodidest, kuhu ma pikemat aega oma jalga ei tõsta.

Teine kogemus mööblieseme soetamisel oli aga palju meeldivam. Stroma madratsi valisin välja poode külastades, siis helistasin Stroma otsemüüjale, arve faksiti mulle kontorisse, me faksisime maksekorralduse vastu ja kaup toodi juba järgmine päev koju. Väga meeldiv teenindus oli ja isegi hinnaalandust sain. Enam ei pea magama kummimadratsil, mis ei hinga ja krudiseb iga liigutuse ajal.

Köögimööbel peaks tulema nüüd järgmisel või ülejärgmisel nädala. Eks näis kui hästi sellega läheb.

Rannas

Hea ja vaikne

Oleme nüüd üle nädala elanud uues kohas ja ma olen väga rahul, sest seal on hea ja vaikne. Hommikuti kell 7 koeraga hoovis jalutades kuulen Toompealt tulevat hümni ja õhtuti on kuulda laevade tuututamist. Selles korteris tekkis kohe kodu tunne. See on tunne, mida ei oska kirjeldada. See lihtsalt kas on või ei ole. Isegi DD-le meeldib Kalamaja korteris rohkem kui Tulikas.

DD tegemistest võiks pajatada lõputult. Ta on üks suur rõõmukera ja hunnik vallatust ning tal on omad hetked, kus ta tahab hellust.

Eile üritasime DD-ga minna Avele Köie tänavale külla seni kuni Jaanus palki vannitoas lihvis, kuid Ave juurde me ei jõudnud. Ma nimelt loobusin Köie tn teises otsas, sest muidu 5 minuti tee võttis meil DD-ga aega 30 minutit. Kõik oli talle võõras ja hirmutav ja seetõttu oli liikumiskiirus meeletult aeglane. Me oleks Köie teise otsa veel oma pooltunnikest jalutanud. Kodutee oli kiirem, sest kõik oli juba tuttav. Järgmisest nädalast hakkame rohkem tänavatel ja pargis jalutama, sest täna saab DD teise vaktineerimise ja loa jalutada koertealadel.

Ahjaa. Lennuväli sai ka DD-le eelmine pühapäev ära näidatud ning lennuk ei olnud asi, mis teda häirib.

Kolime

Alustasime vaikselt kolimist. Esialgu pole meil uues korteris muud, kui neli seina ja lagi, st kõik mööbel jääb hetkel Tulikasse. Köögi mööbel peaks saabuma augusti lõpus või septembri alguses. Muu mööbli otsustasime hetkel jätta Tulikasse, sest kui korterit ei saa müüdud, siis paneme ta varsti üürile. Asjadest võtame esialgu kaasa peamiselt riided ja mõned muud vajalikumad asjad. Muu toome hiljem tasapisi järgi.

Stiilinäide

Esimene öö

Kirjutan kommentaaridele vastukaja siia.
Kutsume hetkel teda nii DD-ks, Darbyks kui ka kutsik. Peab kiiremas korras endale selgeks tegema, et mis siis jääb. Aga see DD tuli alles eile blogides:-)

Esimene öö möödus väga rahulikult. Ei nutmist ega midagi. Hommikul 4 paiku oli toas väga palav ja ärkasin selle peale, et DD otsis omale jahedamat kohta ja lõõtsutas. Tegin teise akna ka lahti ja asi läks paremaks. Ma hetsin voodisse tagasi ja DD jäi mulle lolli näoga otsa vaatama "Kas sa ei mängigi minuga praegu". Tuli siis voodi kõrvale oma asemele ja jäi ilusti magama. Mingi hetk sai tal jälle uni täis, kuid ta ootas ilusti vaikselt meie ärkamist. Iga mu liigutuse peale tõusis püsti ja oli valmis teretama, kuid heitis siis uuesti pikali kui miskit ei toimunud.

Hommikul oli ta ikka palju aktiivsem ja julgem kui eile. Sõime, pissisime, mängisime ja käisime teisel korrusel veelkord olukorraga tutvumas. Täna jooksis juba ringi. Lemmikuks osutusid kõik mu lilled (mis nüüd on kolinud põrandalt kappidele) ja ämma kingitud lambavillast väike vaip (mis on nüüd samuti ära korjatud maast). Trepile tuleb miskit ette teha, siis saab ehk järgmise öö juba üleval korrusel veeta.

Katsikule võib tulla kasvõi homsest, kuid soovitavalt esialgu paari-kolme kaupa.

Kodus

Täna kell 13.30 käisin ja tõin meie kutsi Darby Darnley koju. Kuna Jaanus oli firma suvepäevadel, siis kutsusin tädi Manni autojuhiks. Üksi oleks päris jamaks läinud, sest koos koeraga soetasin ka suure kotitäie koeratoitu ja teel koju hakkas kutsil nii 500 m enne kodu paha ja ta oksendas. Õnneks oli Mannil autos kalts olemas ja jõudsin selle õigel hetkel õigesse kohta panna nii, et auto jäi puhtaks.

Kodus sortsutas DD vaibale mitu loiku ja 1,5-2 tundi mängis, nuttis ja tukastas vahelduva eduga. Hetkel magab DD õndsat und.

Puhkuuuus

Viimased nädalad tööl olid hullumeelsed, sest toimus majandustarkvara vahetus ja nii juhataja kui müügi-turundusdirektor olid mõlemad puhkusel. Ma olin kõigi arvates see, kellel on kõigele lahendus ja vastus olemas. Nüüd nädal aega kavatsen täiesti välja lülitada ennast töölt, sest ka mina pean puhkama. Järgmist nädalat tööl ma vastu poleks pidanud. Nüüd siis nädal puhkust, siis neli päeva tööl, langevarjusõprade pulmad ja veel nädal puhkust.

Päikesekiir töistel päevadel oli toetav mees ja väike kutsikas. Viimast käisime esmaspäeval vaatamas. Ta on kõvasti kasvanud ja nüüdseks ka kiibistatud ja vaktsineeritud. Kutsid olid ões ja oi kus neil oli seal tegemist. Nii palju on ju vaja kaevata ja siis teineteisega mängida ja mida kõike veel teha. Eemal õdedest-vendadest neil ei meeldi olla. Hirmsasti kippus tagasi aeda ja oma kurbust väljendas ta haukumisega. Loodan, et ta ei hakka korteris haukuma. Pildid on koos eelmistega siin.
Koju võiks kutsi juba täna (08.juuli) tuua, kuid kuna on Parasummer ja veel muid segavaid faktoreid, siis võtsime vastu otsuse, et peale A ja W pulmi toome kutsi koju. Teine puhkuse nädal möödub ehk uues kodus ja kindlasti kutsiga koos.

Käisime kutsikatel külas. Nädalaga on nad kõvasti kasvanud ja veel vallatumaks muutunud.
Tegime nende tegemistest pilte ja Jaanus filmis.

Peipsi ääres

Nädalavahetuse veetsime Peipsi ääres Tudulinnas, kus aitasime sõber Kallel maja värvida. Tänutäheks saime Peipsil veesuuskade ja -laudadega sõita. Maru vahva on kihutada suusad jalas kaatri taga laintes ja üritada teha hüppeid lainte kaasabil. Peale korralikku sõitu on kondid pehmed ja järgmistel päevadel on nüüd enamus käe- ja seljalihased haiged.
Nii reede kui laupäeva õhtul külastasime sealkandi noorte kõvemat peokohta/ööklubi Prowints Iisakus. See on koht, kuhu tavalistes vabaaja pükstes ja rannaplätudes sisenedes muutuvad su vabaaja rõivad kõige kõvemaks ööklubi rõivasteks. Kaine peaga seal eriti pikalt ei kannata olla. Klubis klaaritakse kõik kes-kellega-käib asjad ja ega rusikavõitluski ei jäänud nägemata. Võõrana on seda kohalike elu päris naljakas vaadata ja mõtled samas, et kui teistmoodi ja lihtsam on elu maal.

Muud uudised:
* maaler teeb viimasid pahteldusi ja hakkab varsti värvima. Vast peale jaani on korter värvitud ja saab hakata põranda, elektri jmt tegelema ning valmistuma kolimiseks.
* trepimees tuleb peale jaani ja võtab koridoris meie korrusele viiva trepi üless ja meisterdab uue asemele.
* Tulika korter on nüüd juba 1,7-ga müügis, kuid huvi puudub endiselt. Ei tea, mis tegema peaks, et korter müüdud saaks.
* puhkuseni ja parasummerini on jäänud 19 päeva.
* homme läheme kutsiga mängima, ta on kindlasti kõvasti kasvanud nädalaga.

Kaks titte

Väike vennaraas sai mul asjaga hakkama ja selle tulemusel saan ma 6 kuu pärast tädiks. Jõulud veedame siis see aasta kindlasti Pärnus, sest tädikohuseid peab ikka varakult täitma hakkama:-) Eile näidati vanavanematele juba esimest beebi pilti, kuid meie olime samal ajal Kadri ja Jaanusega Nõmmel Ingridi juures oma beebit vaatamas. Meie beebi sai täna 1 kuuseks ja on Yip´i ja Alys´i tütar. Nii raske on valida 4 vallatu tüdruku seast välja seda oma, sest nad on enamvähem ühtemoodi. Lõpuks sai siiski valik tehtud ja ka nimi kutsile pandud - Cayring Darby Darnley. Koju saame ta tuua alates 10. juulist, kuid perenaine lubas teda vahepeal veel külastada ja isegi soovitas seda.

Pildi autor Kadri. Ülejäänud tema tehtud kutsikate pildid siin

Kaks kasti

Õpilane1: Tere, tahaks oma esimest hüpet tegema minna.
Manifest norib: Kast:-)
Õpilane1: Mis see tähendab?
Manifest selgitab koos näidetega, millal võib Elakis nõuda kasti.
Õpilane1: Selge siis.
Õpilane sai varju järjekorda ja ligi astus õpilase sõber ehk õpilane2.
Õpilane2: Tere! Mina ka esimesele hüppele.
Manifest (norib järgmist): kast:-)
Õpilane1 räägib siis õpilasele2 manifestilt kuuldut. Saab ka õpilane2 varju järjekorda. Läheb aega mööda ja õpilane1 sõidab autoga manifesti juurde ja küsib: kuhu ma need panen.
Manifest vaatab suurte silmadega otsa ja küsib: Mis asjad?
Õpilane1: Ei no need kastid.
Õpilane avab auto pakiruumi ja tõstab sealt välja kaks kasti õlut...
Vot sihuksed lõbusad mudilased olid eile lennuväljal. Oleks vaid selliseid õpilasi rohkem.

Väike Morten

Käisime kolmapäeval külas Piretil ja Margusel, kes said 14. mail vanemateks. Neile sündis väike poisslaps Morten. Väike kutt (2 nädalane) on praegu ikka nii tillu veel ja mõnus nohiseha. Võtad sülle ja ta nohiseb-kägiseb ja mõne hetke pärast tukastab. Peale väikest tukastust läks aga kõht tühjaks ja siis demonstreeris mehisemat häält ka.
Beebide elu on ikka lihtne - söövad, magavad, kägisevad.

Viirused

Eelmise nädala kokkuvõte - kõhugripist sain lahti, kuid vastu sain töökaaslastelt kurguviiruse (häält praktiliselt pole) ja Tuukrilt nohu.
Kõhugripp on neist kolmest kõige rõvedam. Kõhus on meeletud valud, wc-d külastad päeva jooksul nii 10-20 korda ja see peab olema lähedal ja vaba. Kõht ei kannata oodata hetkegi, kui ta on andnud märku kergendamise vajadusest. Hullematel päevadel külastab ka kõrge palavik. Kerge iiveldus on veel lisaks kõigele.
Mis siis järgmine viirus on, mis ringleb ja mida ma veel pole külge saanud?

Vana tagasi

Alates 25. aprillist kannan ma nüüd siis jälle neiupõlve nime - Oskar. Ma ei tea, miks ma seda kohe ei teinud ja miks hiljem asjaga venitasin. Otsus oli kindel juba mõnda aega. Arvan, et isa perekonnanime on mõistlikum kanda, kui nüüdseks võõra mehe nime.

Jõmmid

Tutvustan viimaseaja suurimat leidu. Härra nimi on külmhoone Jõmm. Jõmm on pikka kasvu ja suure kehaehitusega meesterahvas, vanuses u 35. Ennast tutvustama ta teile ei vaevu ja härrasmehelikkus on sellest mehest suure kaarega mööda käinud. Jõmm on kindlal veendumusel, et kui mõni inimene käitub valesti ja temale mittesobivalt, siis võib tema lihtsalt sellele inimesele vastu lõugu anda ja nii ongi õige. Kusjuures vastu lõgu ta ka andis endast kehaehituselt väiksemale noormehele keset päist päeva ja täiesti tühise asja eest. Jõmm arvas, et kui inimene suitsetab seal, kus ei tohi, siis sellega tekitatakse Jõmmile nii suurt vaimset vägivalda, et ta tunneb ennast ohustatuna ja Jõmm võib vastata füüsilise vägivallaga (kusjuures need on tema enda sõnad).

Jõmm on kindlal veendumusel, et ta on maailma naba ja kõik teised on teenrid tema ümber. Mul oli temaga kohtumisel päris raske hoida naeru tagasi ja kuna Jõmm tundis, et ta ei saanud ennast minu suhtes piisavalt kehtima panna, siis on ta järgnevatel päevadel mulle teiste inimeste kaudu teateid saatnud ja reedel julges ka ise juba helistada.

Huvitav, kes on sellele inimesele kunagi niimoodi haiget teinud, et ta käitub praegu selliselt. Kas ta on koolis või kodus olnud ise peksukott ja alandatud ning elab kõike seda nüüd teiste peale välja. Mul on kahju kui inimene ennast selliselt kehtestab ja ennast maailmanabaks peab. Paraku pean ma veel ja veelkord tegelema selle Jõmmiga, sest külmhoonete laopindade osas valitseb defitsiit.

Ootame

Ehitus on nüüd nii kaugel, et mõned kruvid on veel lakke vaja lasta ja luuk paigaldada ning jääme ootama mai keskpaika, mil lubas tulla maaler pahteldama ja värvima. Tema peaks oma tööga saama valmis üks kuuga ja siis polegi muud, kui põrandad korda ja võib hakata mõlgutama sissekolimise mõtteid.
Kiirustanud me kolimisega pole, sest Tulika korter on endiselt müügis. Seni kuni pole korter müüdud, ei saa paraku aga uude korterisse uut mööblit tellima ja ostma hakata. Ühesõnaga me võtame nüüd veidi rahulikumalt Uus-Kalamaja korteri ehituses ja jätkame töid Tiduveres, kus on pooleli sauna ehitus.

Võlgnikud

Täiesti uskumatu, kui süüdimatult inimesed käituvad. Ostetakse kaupa suurtes kogustes, jäetakse arved tasumata ja kaotakse minema või likvideeritakse ettevõte. Kusjuures ettevõttel ei ole üldjuhul mingit oma vara, vaid ta rendib seda kolmandatelt isikutelt. Jõuetud on võlausaldajad, pankrotihaldurid ja kohtunikud, sest mitte midagi ei saa selliste ettevõtte omanikega teha. Nad lähevad ja asutavad (või on selleks ajaks juba asutanud) uue ettevõtte ja jätkavad samas vaimus. Uus ettevõte ei pruugi muidugi olla nende endi nimel, vaid kellegi kolmanda nimel. Juhatuse liikme rasket juhtimisviga või hooletust on aga suht võimatu kohtus kolmandatel isikutel/võlausaldajatel tõendada. Jaa nii peabki võlausaldaja pea kord kvartalis mõne võlgniku võlgnevuse kahjumisse kandma. Odavam on isegi teha seda kohe, mitte kulutada raha ja aega inkassode, advokaatide ja kohtus käimise peale.
Meie riik on vargaid ja sulisid täis. Masendav.

Vaja (sisekujundaja) nõu

Seni olen arvanud, et saame kõige kujundamisega ise hakkama. Nüüd aga jooksid mõtted ummikusse. Hetkel on kaks probleemi. Esiteks kas teha esikusse kapp või lihtsalt nagid. Kapp oleks hea, sest sinna saab kõik väliriided ja jalanõud panna ilusti ära. Miinuseks on jällegi ruumi vähenemine esikus ning sissekolimisel oleks probleem mööbli korterisse saamisega. Nagid jätaks esikust avarama mulje ja liikumisruumi oleks rohkem, kuid mulle ei meeldi eriti, kui üleriided ripuvad nagis ja jalatsid on esiku põrandal maas. Teine kiiresti lahenudst vajav on laevalgustus elutoas ja (avatud) köögis. Kui leiad miski hea idee elutuppa, ei leidu jällegi samat stiili jätkavaid lampe kööki ja vastupidi. Juhtmed tuleb aga enne kipsi panekut lae all ära vedada ja seega on mul aega väga vähe jäänud.
Ülejäänud pilidid siin

Mitte mõelda

Kerge on öelda, et ära mõtle (sellele asjale). Raske on jällegi toestada mitte mõtlemist. Üldsegi ei saa ma aru, miks osadele on kõik nii lihtne ja teistel ei õnnestu kohe üldse. Äkki ei õnnestu seetõttu, et inimene mõtleb sellele liiga palju ja tekitab seetõttu tahtmatult mitteõnnestumise.

Sügavustes sukeldudes oli lihtne - lõdvestusid ja keskendusid oma hingamisele, ei muid mõtteid. Võisid unustada kõik maapeal toimuva. Hingasid rahulikult ja hõljusid ülesse või alla, täpselt nii kuis soovisid.

Õige mees pidavat 8. märtsil koju saabuma niimoodi

(autor mulle teadmata)

Juubilar

... keda sõbrad üllatasid juba laupäeval ja seetõttu me ei jõudnud Vabriku uulitsasse presidendi vastuvõtule.

Mõnus vastlapäev Iru Linnuses

Kelgutama minek. Autor Tiina Tuurmaa


Kelgutamas. Autor Peep Kallaste

Õppetund ehituselt

Telli oma kaup võimalikult varakult, sest siis on suurem tõenäosus, et ehitusmeeste saabudes on kõik vajalik ja õige asi kohal ja mehed saavad takistamatult tööd teha. Kauba vastuvõtmisel jälgi rida-realt tellimust, saatelehte ja tegelikku kaupa.

Meie ei järginud seda ja nüüd on vitsad käes:
* vannituppa läks kitsam ukseleng, majandusruumi ukselengi andis veel ümber vahetada;
* köögi põranda plaatimine on poolik, sest tellitud 11,16 m2 tuli kohale ainult 7,2 ja mitte keegi ei kõssanud, et plaate on tellitust vähem. Poodide programmid näitavad, et igas poes on 3-8m2 olemas, kuid tegelikult neid plaate pole kuskil. Tellides läheb aega kuni 3 nädalat.

Õnneks on meil töömehed väga head ja kiired. Mul on lausa häbi nende ees, et ei suuda vajalikku materjali neile õigeaegselt kätte anda. Kui kõik materjal oleks tulnud nii nagu tellitud ja õigeaegselt, siis oleks järgmise nädala alguseks meil valmis vannituba, osaliselt majandusruum, köögi ja esikupõrand plaaditud.

2 aastat tagasi ja täna

Täna 2 aastat tagasi oli reede õhtu ja pärast ELAK´i koolitust istusid Scotland Yard pubis wolli, rase alice, Lauri, Jaanus, aatomik, parasiil ja Kristi. Mu elu oli sassis ja veel rohkem ta sassi läks, kuid nüüdseks olen väga rahul, et tol õhtul kõik nii sassi läks.

Täna maadlesime ehitusprobleemidega: ukselengid toodi valed ja avastasime siis, kui töömehel lengid seina pandud; plaate on vähem, kui tellisime ja avastasime siis, kui töömehel põrandat plaatides plaate puudu tuli ja kui Tartu kaupluse laos veel on, siis saab nädalalõpuks juurde, kui pole, siis ootame kuni 3 nädalat; vann tuleb 3 päeva hiljem, kui algselt lubati; saarepuust korralikke uksepakke ei leidnud ja plaatidele on õiget vuugisegu väga raske valida. Vaatamata kõigele sellele olen õnnelik, sest mul on armastav, mõistev ja hooliv elukaaslane.

Jaanus on olnud tubli

Pea iga õhtu on mees peale tööd Uus-Kalamajas ja teeb remonti. Töömehed on ka olnud kärmed ja tundub, et märtsi alguseks saavad nad tõesti oma töö tehtud (vannituba plaaditud, esiku, köögi ja majandusruumi põrnad plaaditud ja elutoas must põrand maas). Mõned pildid hetkeseisust Uus-Kalamaja korterist. Tulika korter on endiselt müügis, kuid ostjate tormijooksu pole veel kohanud. Otsisime veel ühe maakleri, kes jättis eelmisest esmamulje parema.
Mul pole hetkel seal miskit teha ja tegelt pole ka jõudu. Viimasel ajal on täiesti väsimus ja vajadust võimalikult palju rahus olla. Otsisin midagi head ja mõtteid selgineda aitavat raamatut ja soovitati Megre omasid. Hetkel siis alustasin Megre raamatuga Anastasia.

Ehitamise vahele kultuuri

Käisime eile vaatamas Viru Keskuse IV korruse teatrisaalis VAT Teatri etendust Meeste varjupaik.
Väga hea komöödia ja hästi mängivad näitlejad. Saal oli kujundatud Saku õllekastidest ja istusime pehme padjaga õllekastide otsas. Tegelaskujud meenutasid meie tutvusrindkonnast mõnd inimest (kindlasti mitte ELAK-i seltskonnast).
Hiljem mõtlesin, et mis pärast peaks üks naine iga laupäev käima poodides osturetkedel või asju vaatamas ja mille pärast peab ta nendele osturetkedele kaasa tassima oma meest. Kui mul tuleb kord kuus vajadus minna osturetkele, siis meeldib mul käia seal üksi või siis koos sõbrannaga ja võimalikult lühikest aega selleks kulutada. Mõned naised võtavad mehe kaasa poodidesse seetõttu, et keegi ju peab maksma asjade eest. Samas, kas pole õige, et naine ostab omale ikka neid asju, mis tema rahakott lubab. Ehk siis, kulutada võib ikka oma teenitud raha, mitte mehe raha.
Paraku olen ma veidi teistsorti naine, kui need, kes elavad mehe rahakotil, on vaimustuses iganädalastest osturetkedest, teavad peast kõvemate kaubamärkide tooteid, hindu ja uue partii saabumist. Seetõttu ei oska ma nende naiste seltskonnas tavaliselt midagi rääkida ja mul on seal igav. Ma võiks parem rääkida praegu kuidas ma kaks õhtut järjest olen Kalamaja korteris toa nurkades kipsplaatide, karkasside ja kruvidega jamanud ning Tiksile kivivilla Espakist toonud.

Leia mind pildilt

Istun kodus 2 ja uus kodu

Perearsti jutt reedel: "Teil on ikka veel palavik! Kas te ikka tegite rasedustesti ja see oli negatiivne? Teie proovide tulemused olid väga head ja me ei oska öelda, millest teil palavik. Huvitav. Oodake hetk, konsulteerin kolleegiga. .... Teate, me arvame, et anname teile saatekirja Merimetsa nakkuskeskusesse."

No vot sedasi saadetakse sind ühest kohast teise, kuid keegi ei oska midagi öelda. Kindel on see, et rase ma pole ja sinna nakkuskeskusesse ei lähe. Palavik on endiselt 37, enesetunne on hea ja seetõttu lõpetan esmaspäeval haiguslehe ning naasen tööle. Kodus on igav, mu tõbi pole nakkav ja tahaks juba tööd teha.


Kindel on Tiksi blogis kirjutatu: meil on nüüd uus kodu, mille kallal on vaja kõvasti tööd teha enne kui sinna soolaleivale saab tulla. Esimese asjana on vaja saada paika köögi ja vannitoa sisustuse plaan/joonis, siis saab korteris remonti edasi teha. Käib suur arutelu, kas teeme saunaga vannitoa või lihtsalt ruumika vannitoa (u 6,5m2). Kas teha kööginurk ühteseina või kahte?



Mõtted liiguvad vaikselt disaineri otsimise suunas, sest ise ei oska kõike nii näha, kui nemad seda näevad ja teavad võimalusi.

Istun kodus

Tänasest istun kodus, sest mul on miski väike palavik juba kuuendat päeva järjest ja enesetunne ka sihuke nörk. Muid tervisehädasid kallal ei ole. Eelnevad päevad olen üritanud tööl miskit teha, kuid kokkuvõttes on tehtud töö tulemus kasin ja enesetunne on tööpäeva lõpuks veel hullem. Lisaks hirmutasin töökaaslased ära oma kahvatu näoga. Perearst ei osanud miskit diagnoosi panna ja soovitas lihtsalt kodus mõned päevad puhata (st võimalikult palju magada ja süüa tervislikult). Eks siis puhkan ja liitun koduste-tõbiste grupiga.

Flygrossing

Juba eelmisel aastal kevadel tekkis soov minna proovima grossingut. Aasta sai läbi, kuid käimata oli seal ikka. No leppisime Janega kokku, et uuel aastal läheme. Kuna Jane istub hetkel metsas kinni, siis kutsusin Jaanuse kaasa ja käisime eile Lasnamäe Kergejõustikuhallis grossamas. Täitsa äge oli ja väsitab see päris korralikult. Esimese õhtuga õppisin tegema tagurpidi saltot, pea alaspidi kätepeale maanduma ja edaspidisaltot poolenisti. Tiks tegi saltosid edaspidi ja tagurpidi ning kindlast veel miskit, kuid ma ei jõudnud kõike jälgida. Juhendajad jäid meiega väga rahule, sest tegime esimese korraga ära need asjad, mida teised teevad 2.-4. trennis alles. Üritan nüüd vähemalt kord nädalas grossamas käia ja ehk saab Jane ka ükskord metsast välja ning liitub meiega.

Eelmine aasta oli igati rahuldav. Mälestusi on rohkelt ning tekkinud on arusaam, et mida rohkem inimene maailma näeb, seda enam ta seda näha tahab ja mõistab nii mõndagi asja paremini. Muutuvad ka proriteedid. Elu saab elada lihtsalt, seda tuleb lihtsalt osata ja tahta.

Eelmise aastaga sain enamvähem selgeks lumelauasõidu ja sukeldumise, käisin Soomes Himosel, Austrias Ischglis, Kreetal ja Tais. Peaaegu pooled nädalavahetused veetsime maal Tiduveres tööd tehes ja no nii mõnigi tore pidu seal peetud ning inimestele veidi ebatavalist sauna pakutud. Suve algul vahetasin töökohta ja hetkel olen selle tööga ja kollektiiviga väga rahul. Sügisel võtsin omale panga ees ühe kohustuse ja tänu sellele on mul nüüd neljarattaline sõber.

Lisaks trullile-trallile on meil käsil või peatselt algust saav nii mõnigi tähtis projekt. Loodame, et oleme ikka elusad, terved ja koos, kui kõik need projektid on lõpule viidud. Kõiki neid välja tooma ei hakka, sest miskit peab saladuseks ka jääma, kuid üheks (vanemaks) on endiselt Tiduvere saun ja maja ning uueks on "Nukkudele uus kodu". JAH, keda huvitab, siis Tulika korter on müügis ja otsime pea samasse kanti uut. Ennetavalt ütleme: "EI süldilauda ei tule".

Igatahes, olen rahul tehtuga ja ei kahetse enam ühtegi otsust, mis kunagi olid kaheldavad. Olen endiselt armunud ja õnnelik ...