Oleme nüüd üle nädala elanud uues kohas ja ma olen väga rahul, sest seal on hea ja vaikne. Hommikuti kell 7 koeraga hoovis jalutades kuulen Toompealt tulevat hümni ja õhtuti on kuulda laevade tuututamist. Selles korteris tekkis kohe kodu tunne. See on tunne, mida ei oska kirjeldada. See lihtsalt kas on või ei ole. Isegi DD-le meeldib Kalamaja korteris rohkem kui Tulikas.
DD tegemistest võiks pajatada lõputult. Ta on üks suur rõõmukera ja hunnik vallatust ning tal on omad hetked, kus ta tahab hellust.
Eile üritasime DD-ga minna Avele Köie tänavale külla seni kuni Jaanus palki vannitoas lihvis, kuid Ave juurde me ei jõudnud. Ma nimelt loobusin Köie tn teises otsas, sest muidu 5 minuti tee võttis meil DD-ga aega 30 minutit. Kõik oli talle võõras ja hirmutav ja seetõttu oli liikumiskiirus meeletult aeglane. Me oleks Köie teise otsa veel oma pooltunnikest jalutanud. Kodutee oli kiirem, sest kõik oli juba tuttav. Järgmisest nädalast hakkame rohkem tänavatel ja pargis jalutama, sest täna saab DD teise vaktineerimise ja loa jalutada koertealadel.
Ahjaa. Lennuväli sai ka DD-le eelmine pühapäev ära näidatud ning lennuk ei olnud asi, mis teda häirib.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar