Halb on see, et käisime eile DD-ga arstil käppa näitamas ja kuna ta ikka veel lonkab kergelt ja katsudes paistab tal see põlv valus olevat, siis anti veel üks kuu aega paranemiseks ja kasvamiseks. Kui siis ikka veel lonkab ja põlve katsuda ei lase, tehakse vist operatsioon. Seniks jätkame oma kehtestatud ravimeetodiga - DD ei saa teiste koertega mängida seni, kuni üldse pole terve nädal lonkanud. Üksi võib joosta nii palju kui hing ihkab.
Hea on see, et nii umbes kuu pärast sünnib vennapoeg, kelle ma olen ristinud Väikseks Ossik. Temale mõeldes tuleb ärevus hinge ja ma ei suuda siiani ette kujutada, et minu väike venna saab isaks ja minu vanemad vanavanemateks.
Aasta siis oli 85 ....
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar