Nädalavahetus Pärnus

Jõulud

Ma ei saa aru jõulude siginast-saginast, rohketest kingituste ostmisest ja kodu jõuluehetega ehtimisest. Kõige selle tulemusel on jõulud üks osa aastast, mis mulle üldse ei meeldi. Inimesed on muutunud kui ostuhulluks sel ajal. Minu arust peaks jõulud olema selline rahu aeg. Kas tõesti ei võiks lihtsalt olla pere ja sõpradega koos päeval looduses, siis koos süüa teha ja õhtul kõik koos seda nautida. Ok, ma saan aru, et lastele on hästi oluline jõuluvana ja kingitused, kuid milleks peavad täiskasvanud inimesed seda sama tähtsaks ja mõni vaat et tähtsamakski. Või on neisse jäänud seda osa lapsest ja minust on see täiesti välja pugenud. Ma ootan nii väga, et meil saaks Saijatalu soojustatud ja saaksime jõulude ja aastavahetuse ajal rahulikult seal olla. Mõnus oleks sealse rahu ja vaikuse keskel olla ning täiuslik oleks asi siis, kui ka paksu lund sajaks.

Leivaküpsetamine

autor Liis Narusk
Üritan suvest saati küpsetada ise juuretisega leiba. Pidevalt oli tunne, et teen miskit selles valesti ja keegi ei osanud õpetada ka. Puht juhuslikult leidsin sellise vahva koha nagu Toiduakadeemia, kus just oli tulemas Leiva küpsetamise koolitus. Koht ise oli ilus ja armas ning koolitus sai maksimumpunktid minult. Tuleb välja, et ma kergitasin pidevalt üle tainast ja küpsetasin ka valesti.
Koolitusel käidud, oli vaja proovida ise järgi uued nipid. Laupäeva öösel, kui tulime hooaja lõpupeolt koju, panin taigna kerkima. Päeval lisasin jahu ja seemneid ning panin taigna vormi ja lasin uuesti kerkida. Kerkis vägevalt ja sai õigel ajal ahju pistetud. Tulemus oli tõesti palju parem kui eelmised korrad. Värsket leiba said proovida Kalamaja parasemud ja Liis-Panga, kes olid tulnud tormisel talveõhtul meile sauna.
Jõulupühade ajal proovin lisaks tavalisele leivale teha ka lihaleiba ja jõululeiba.
Leiva küpsetamine ei ole muide üldse raske, selleks on lihtsalt aega ja tahtmist vaja. Maitse see eest on igati parem kõigist poes müüdavatest leibadest ja seisab ta ka kauem (st ei lähe hallitama).

Suve üks kauneim pilt

Vabandan, kuid pildi autori nimi ei tule meelde hetkel.
... ja võib vist öelda, et pilt on tehtud ühes armsaimas pulmas, kus käidud siiani.

Sügispäev

Laupeäval toimus kuldsete sügispäev, kus me DD-ga õppisime näitusel seismist ja esinemist, tegime kaasa mitteamatlikul näitusel ja kuulasime paljugi muud õpetlikku teistel kuldsete kasvatajatelt. DD-l oli üks vahva päev, sest sai koos 30 sõbraga joosta ja ujumas käia. Õhtuks oli ta täitsa läbi. Näituse seismisel näitas ta mulle muidugi iseloomu - laseb ennast lötsakile minu jalale, istub maha või sätib sätitud esijalad nii nagu talle sobib.


Samas teiste sättimisel seisab nagu kullapai.


DD, kes on kahe jahikoera järglane, kardab ikka täiega püssipauku ja mitte miski ei tööta tema tähelepanu hirmu kõrvalejuhtimiseks. Samas parte ajaks ta kasvõi Toompea pargis taga ja mina lohisegu siis rihma otsas järgi nagu märg kalts.

Hiiumaal

Eelmine nädal möödus kiiresti, kuigi esmaspäev oli DD igatsus nii suur, et laenasime Yip'i Kadrilt ja käisime temaga jalutamas. Kodu on aga siiski täiesti elutu, kui koera pole.
Reedel Kärdlasse jõudes ei teadnud DD kumma juurde joosta - siblis edasi tagasi minu ja Jaanuse vahel. Kosunud on ta juba korralikult ja naudib täiega õues olemist. Toas on nõus olema ainult öösel. Päeval toimetavad Kellyga koos hoovis - mängivad, jalutavad, kaevavad, nuusivad, magavad. Isegi vihmaga ei lähe koridori, vaid toimetab õues edasi.
DD üllatas meid ka oma uue käitumisega. Nimelt kui ta närib konti ja Kelly julgeb tulla nuusutama, et mida ta sööb, siis DD lõriseb, näitab hambaid ja haugub ka kui asi väga tõsiseks läheb. Tundub, et meie koerapiiga hakkab suureks saama.
Tegime Jaanusega laupäeval ja pühapäeval õunamahla ja küpskilu. Õunamahla saime 60 liitrit, osa sellest läks värskelt pudelitesse ja osa kuumutasime läbi. Järgmine aasta teeme kindlasti oma õunapuude õuntest mahla, sest see on nii lihtne ja kiire töö.

Sõber on puhkusel

foto autor LNA
DD on alates reedest puhkusel Hiiumaal. No tegelikult oli plaan, et ta läheb sinna alles see nädalavahetus, sest me sõidame 14. minema. Jaanuse ema arvas, et kui ta juba on neil seal, siis pole mõtet sõita linna ja siis uuesti nädala pärast tagasi, et jäägu parem kohe sinna. Eks DD-l ole Hiiumaal lõbus koos Kellyga (Jaanuse vanemate koer) ja õues on koeral vast parem kui toas. No ja ümaramaks saab ta ka kindlasti, sest ema Milvi hoolitseb selle eest hästi.
Linnas on kodu aga nii tühi ilma DD-ta ja ma tunnen juba puudust hommikustest ja õhtustest jalutuskäikudest.

Kanamaksa pasteet

Otsustasin teha natuke kanamaksapasteeti. Kuna polnud ammu teinud, siis panin kogustega mööda ja sai "niiii natuke" seda. Ühesõnaga kallid naabrid tulge meile pasteeti ja saia sööma. Sai küpseb samuti meie ahjus.

Barbie ja Ken :-)

Enesekriitika

...on igati teretulnud. Kuid millegi pärast on seda mõnel inimesel liiga palju ja mõnel täiesti puudub. Isegi kui tead, et oled mõnes asjas liiga kriitiline enese suhtes, siiski on väga raske ennast muuta ja suhtuda leebemalt asjasse. Vastupidi - pidevalt suurendad hoopis enda kriitika piiri ja üks hetk avastad, et oled enda vastu nii karm ja ei oskagi enam midagi teha. Kõik tundub mõttetu ja tundud täielik läbikukkuja. Küsimus ongi, kuidas tulla tagasi normaalsusesse või üldse, mis on normaalne. Või on kõik hoopis see, et oled mõelnud välja mis peaks olema olemas ja kuidas asjad minema ja kui ei lähe nii, siis variseb maailm kokku ja ei oskagi midagi teha.

Pohlad

Nädalavahetusel olime Hiiumaal ja enne äratulekut käisime Jaanuse vanematega metsas. Mehed läksid kindla sihiga seenele, kuid meie Jaanuse emaga pohlale. Mõnes kohas metsaalune punetas pohladest ja pohlad olid nii valmis, et vart puudutades pudenesid kõik marjad maha. Pidid ainult käe õigel ajal alla saama. Seeni said mehed suht vähe, kuid jagasime võrdselt ja mõlemad pered said pannitäie seenekastet. Meie tegime oma seenekaste esmaspäeva õhtul ja eile õhtul vaaritasin enamus korjatud pohlad pohla-õunamoosiks. Kuna mul miskit eriti suurt potti pole, siis pidin mitu potitäit tegema ja lõpuks sai jaks otsa ja pistsin osad pohlad sügavkülma. Äkki tuleb talvel mõni hea idee, mis nende külmutatud marjadega teha. Lisaks pohlamoosile
podises eile ahjupotis lambaliha-hapukapsa supp.
Mulle ikka nii meeldib kokata ... äkki peaks tõesti tõsisemalt sellega tegelema hakkama. Vanaemalt saadud pisik on ikka väga tugev ja mul on vahel kokates tunne, et vanaema juhendab mind, kuigi teda pole juma ammu meie seas. Kummaline, kuid peab asja üle järgi mõtlema ...

Muutuste aeg

Suvel toimus väga meeleolukas ja meeldejääv üritus. Sellele järgnes kahjuks üks ebameeldiv uudis, mis on toonud kaasa väga suured muudatused ja rohked küsimärgid. Tuleb vaid kannatlikult oodata ja mitte langeda masendusse. Rabeleda pole mõtet, sest kasulikum on hetkel oodata. Õppetund on korralik ja õnneks on hakatud veel rohkem kokku hoidma. Tekkinud on suurepäraseid ideid, kui oleks vaid julgust need kõik ellu viia. Hetkel elame päeva korraga ja teeme endast kõik oleneva, et asjad läheks meile sobivalt.
Mul keerleb aga pidevalt peas küsimus: kas kõik need eelnevad sündmused tähendavad seda, et olen valel teel ja tuleb teha lõpuks see otsustav samm, mida olen päris pikalt kaalunud.

Päevakild

"Mina olen siin uus kunn"
Lause autor ei ole mina, vaid seda öeldi mulle ja ei teagi, kas see iseloomustab lause autorit või üritas ta nalja visata.

Vahvad suvepäevad

Djur-Husset kommuun

T-särgi võistlus

Village People

Juhuuu

Sõber Tõnu võitis koos Jüriga olümpial hõbemedali ja tõesti nad võitsid selle. Nii hea meel on kui oma sõbral läheb hästi. Palju-palju õnne talle ja Jürile!!!

Kõik on hästi

Täna võin julgelt öelda, et olen rahul oma töökoha ja töökaaslastega. Nad on ühed vahvamad töökaaslased, kes mul kunagi on olnud. Töö on ka lõpuks see, mida mulle tõesti meeldib väga teha. Lisaks tööle olen veel teisigi põnevaid väljakutseid vastu võtnud ja tundub, et neid on tulemas veel.
Elus ikka käivad asjad ülesse ja alla mäge ning tundub, et mul hakkavad vast asjad vaikselt ülesse minema peale suurt langust. Tormata ja muretseda pole vaja, kõik mis peab tulema tuleb kunagi ikka.

Suvised tegemised

foto autor LNA
Reedel saatsime langevarjurist sõbra viimsele teele ja peale seda sõitsime ise Hiiumaale suvitama. Laupäeva veetsime peamiselt Luidja rannas, kus oli parme ja natuke tuult. Tuule vähesuse tõttu eriti lohetada Jaanus ei saanud. Õhtul käisime Suursadamas vaatamas Tallinna Linnateatri etendust Murdlainetus. Väga raju etendus oli ja soovitan seda kõigil vaatama minna. Peale etendust esines Raadio Maria ja selle bändi liikmed tõesti nautisid seda mida nad tegid. Muusikal on kohe teine kõla, kui muusika tegijad teevad asja selle pärast, et see neile meeldib, mitte selleks et on vaja esineda. Kunagi paar aastat tagasi üks tuttav parasemu rääkis pidevalt, et bänd peab mängima seda mida ta ise naudib, mitte seda mida rahvas ootab. Ma ei saanud toona sellest aru, kuid nüüd saan. Kui kohtan seda parasemu, siis ütlen talle, et saan alles nüüd aru mida ta mõtles ja tal on õigus.
Pühapäeval kiirustasime hommikul randa, sest tuult lubas, kuid tegime natuke vale valiku ranna osas. Nimelt Lehtmas vaibus paari tunni pärast tuul ja Jaanus ei saanudki eriti kaua sõita ega Panga õppida lohesurfi. Siiski veetsime rannas jälle oma 5-6 tundi ja olime õhtuks kõik ära põlenud. Enne koduteele asumist tegime väikese kiire grilli Kooli tänaval ja Jaanus tõi ka suitsetatud tuulehaugi külameeste käest. Kala on ikka hea söök ja seda võiks rohkem olla meie toidulaual.

pildi autor LNA
See nädal me ei hüppa töökorras lennukist 3500 m kõrguselt välja ega naudi maaelu Tiduveres, vaid läheme Hiiumaale lohesurfama, päevitama, ujuma ja kultuuri nautima koos sõpradega. DD saab seal 2 päeva järjest Kellyga mürada ja võibolla ka oma esimese öö õues magada. Eks näis kohapeal, kas ma julgen lohesurfi uuesti proovida või ei. Mul lähevad halvad mälestused ja kogemused rakselt meelest ära.

Auh!

DD on hakanud haukuma ja just siis, kui ta ei saa seda mida tahab. Näiteks täna hommikul kell 6 kui ta avastas, et ei saa magamistoast minna teise tuppa, sest tuuletõmbusega oli öösel uks kinni läinud, ja me Jaanusega kumbki ei viitsinud ennast liigutada tema vaikse märguandmise peale, sai DD kurjaks ja tegi kõva häälega "Auh". Kuna tean, et sellistele asjadele ei tohi reageerida, sest muidu jääbiki nii tegema, siis viivitasin veel veidi ukse avamisega.
Huvitav, kust ta selle käitumise õppinud on. Ta pole ühtegi koera näinud, kes haukumisega saaks midagi ja me ise pole ka omateada sellist käitumist heaks kiitnud.

Seekord tuli selline leib

Saaremaal

Täna Saaremaale. Pole seal oma 5 aastat käinud ja tööalaselt pole üldse käinud. Seekord siis Pärnu maakohtu Kuressaare kohtumajja pankrotimenetluse eelistungile võlausaldaja esindajana. Huvitav, kas see hirm kohtus esindamise ees jääb alatiseks või kaob see mul kunagi ära ka. Ma ju tean täpselt mis tegema peab ja mis juhtuda võib. Seekord on vastutus suurem, sest eelmised korrad on vaidlusalused summad olnud neljakohalised, kuid nüüd on seitsmekohaline. Ja selliseid esindamisi tuleb mul veel. Karm on see, et iga väiksemgi eksimus võib tähendada esindatavale selle summa vähenemist või üldse kaotamist ja vastutan asja eest mina.

Puhkus

Eelmine nädal puhkasin. Puhkusele läksin mõttega, et olen terve nädala maal, loen raamatut, võtan päikest, treenin koera ja toitun tervislikult. Plaan läks aga täiega uppi. Selle asemel käisin Parasummeril hüppamas, sõitsin veelauda, vedelesin niisama, saunatasime ja vaatasime vihmasel päeval igasuguseid filme. Raamatut ei avanud ma puhkuse ajal kordagi ja tervislik toitumine (sh alkoholi mitte joomine) jäi tahaplaanile.
Ööbisime enamasti maal ja mulle täitsa sobib maal elamine. Raske südamega pakkisin asju kokku maal ja kolisime linna tagasi. Õnneks peab 5 päeva tööd tegema ja siis saab jälle maale. DD saab seni ennast välja puhata:-)

Leib ja sai

Värske pehme soe sai võiga hommikukohvi juurde on üks mõnus nauding hommikust. Varsti pea pool aastat ei ole meie kodus olnud poest ostetud saia ja nüüd varsti saab nii ka leivaga. Saiaga on lihtne: leivaküpsetusmasinasse tuleb panna 250 ml vett, 700 ml Veski Mati mitmeviljajahu, 1 tl kuivpärmi ja natuke võid. Seadistad programmid ja taimeri ning ongi hommikuks sinu soovitud kellaajaks värske sai valmis. Segab ja küpsetab masin ise.

Leiba olen üritanud korduvalt teha leivaküpsetajas, kuid kõik need leivad on siiani läinud otse masinast prügikasti. No ei olnud seda õiget retsepti. Õigemini usaldasin pimesi kõiki retsepte. Eile siis eirasin veidi retsepti ja no leib mis leib oli hommikul laual. Nati tuleks veel kohendada seda retsepti oma käe järgi ja siis saab vast veel parema leiva.

Eks näis kas parem on leivaküpsetusmasinas küpsetatud leib või juuretisega ahjus küpsetatud leib. Viimase panin eile kerkima ja täna peaks ahju küpsema panema. Kui kõik õnnestub, siis võin jagada retsepti ja juuretist.

Tegelikult on mul alati kokkamisega see, et kui järgin täpselt retsepti, siis ei kõlba asi kuhugi (väikesed erandid küll on). Söögitegemisele tuleb ikka läheneda loominguliselt.

Update: Leib tuli hea, kuid veidi hapukam kui harjunud sööma. Väiksed märkused endale: osta vorm, siis saab parema kujuga leiva; juuretist mitte üle 1 dl panna, sest muidu leib liiga hapu (ma arvan, et sellest see hapukus); peale 1 h küpsemist vaata leiva küpsust.

DD suudab nädalavahetustel ennast energiast nii tühjaks joosta-kaevata-ujuda, et poole päeva pealt on vaja üks uinak teha. Uinak tehakse aga turvalises kohas - seal kus pererahvas silma paotades alati näha oleks - ehk siis üldiselt keset teerada või keset tuba. Samas nädalavahetuse hommikuti tõuseb ta ikka 7-8 paiku ja tuleb meid ülesse ajama. Üritame DD-le nüüd selgeks saada, et maal olles tuleb hiljem tõusta või toimetada omaette toas seni, kuni teised magavad.
Kui mul oleks võimalik, siis ma puhkaks terve suve maal. Kasvataks omale maasikaid, loeks raamatuid, päevitaks ja käiks koeraga jõeääres. Lugemist ootavate raamatute nimekiri aina kasvab, kuid loetud raamatute nimekiri ei taha kuidagi kasvada.

Hea meel

Mul pole kunagi olnud midagi selle vastu, kui kaaslasel on hobid. Mul on hoopis hea meel, kui inimene ei istu kodus teleka ees õlle/siidripurk käes, vaid tegeleb teda huvitavate spordialadega. Nii tore on vaadata kuidas ta lendab lohega või hüppab täiesti tervest lennukist välja. Eriti kui seda tehakse suure entusiastiga ja asja nauditakse. Näha kõrvalt tema tegemiste arengut ja tunda koos temaga rõõmu uute saavutuste üle, see on omaette postiivne energialaeng. Need on tema isiklikud saavutused. Ma ei oota medaleid, vaid seda et ta ise oleks õnnelik ja rahul oma tegemiste juures. Ma üritan teda toetada nii palju kui oskan ja mitte viriseda, kui ta jälle on merel või õhus.
Rootsi mindi selleks, et saada selgeks head down ja muu mitte kõhuli lendamine:-). Jaanuse üks Rootsi video

Kõige suurem joodik

Olen kõige suurem veejoodik meie korrusel. Nimelt käib meie korrusel veejoomise võitslus ja seekord võidsin selle mina. Asi toimub nii, et seinal on tabel ja kui võtad klaasitäie vett, siis teed ruutu ristikese. Kellel enne 50 klaasi täis saab, see on võitja. Puhtalt aususe peale toimub võistlus. Oma 50 klaasi olen ära joonud viie nädalaga ja see teeb siis umbes 2 klaasi päevas. Vähe tegelikult. Tuleks vähendada kohvijoomist ja panna suuremat rõhku veele.
Mulle meeldivad sellised tervislikud võistlused:-)

Tegemistest

Käisime eelmine laupäev Jaanuse sõbra pulmas Maardu mõisas. Väga romantiline ja meeldejääv pulm oli. Osad küll virisesid, et kell 16 alanud pulm sai kell 23 läbi, kuid minu arust selles pulmas just nii pidigi olema. Jäi kõik see võlu ja ilu, mis oli tekitatud. Ja üldse, pulm ei ole pidu mis peaks lõppema "nägu süldikausis".
DD oli terve laupäeva ja osa pühapäevast tädi Manni juures külas ja nautis seal hellistamist ja lastega mängimist.

Eelmine nädal tegi silmaarst DD-le silmauuringud ja silmad on tal väga heas korras. Eile käisime Billy kliinikus põlve näitamas ja tehti ära ka puusa ja küünarliigeste pildid. Viimased on arsti arvates väga heas korras, kuid paremal puusal on düsplaasia ja arvatavasti kas C või D variant. Pildid saadetakse Eesti Kennelliitu ja nemad siis annavad ametliku dokumendi puusa ja küünarliigeste seisundi kohta. Põlv on väga hästi paranenud ja ei tohiks talle enam muret teha. Kehakaal on DD-l eelmiste kordadega võrreldes langenud ja eks ta langebki, kui korralikult ei sööda ja palju ringi joostakse.

Täna õhtust alates oleme siis nädala kahekesi kodus, sest Jaanus sõidab Rootsi hüppama. Homme päeval manifestime Kuusikul ja õhtul sõidame sealt maale. Natuke õudne on koeraga kahekesi maal öösel olla, kuid vast elame üle. Pühapäeval puhkame maal päikese käes ja järgmine nädal vaatame jooksvalt millega tegeleme õhtuti.

Nii palju

Nii palju on mõtteid mida tahaks kirja panna, veel rohkem on asju mida tahaks arutada ja nii palju on seda, mida ei või rääkida. Ühesõnaga elu on praegu kiire, kuid põnev. Mulle meeldib tegutseda.
Mulle meeldivad ülereedesed kohtumised vahvate, elukogenud ja veidike teistsuguse ellusuhtumisega inimestega. Nad on õpetanud nii mõndagi ja näidanud, et saab ka teise nurga alt asju näha. Kõige tähtsam on enda vaimne ja füüsiline tervis ning pere.
Naistel peaks olema seadusejärgselt töönädala pikkus ainult 32 tundi (tööl esmaspäevast neljapäevani) - see on keset töist nädalat keset töist tööpäeva 4. korruse tagumiste tubade naiste arutelu tulemus:-)

Lemmik pilt

Autor KKK

Aastane

Mõtteid, mis kõlguvad peas

Kas tõesti on mõnel vesi paksem kui veri ja mis nii edasi neist saab?
Kas mu sisetunne inimeste osas on ka seekord õige?
Kas ma peaks muretsema, kui mu peale ollakse vihane oma nõmeduste pärast?
Kui tahad vihma, siis kasta rõdulilli või pane pesu kuivama.
Millal ma kõigest sellest uuest uues kohas sotti saan ja kas ma suudan oma tööd nende vääriliselt teha?
Naisteõhtuid peaks olema vähemalt kord kuus ja kindlasti ka suvel.
Maal on nii palju teha, et ei teagi kust jälle alustada.
Kui koeraga kuulekustrenni ei tee, siis muutub ta isepäiseks.
DD on üks korralik sõnn - tal võivad kõik asjad selged olla, kuid kui tal tuju ei ole, siis ta ei kuula su käsklust.
Kuhu ja miks kadus hüppeisu?
Kas loobuda või jätkata võitlust?
Palju mõelda selliseid asju pole kasulik, sest kõik läheb ikka oma rada.
Usalda rohkem oma sisetunnet.

Tihe võtt

Kahe päevaga püüdsime Hiiumaal 507 särge: mina 251 ja Jaanus 256.

Kevad Tiduveres

DD märtsis jões

Väike koristamine maal ja esimene grill sellel hooajal. Nii vahva on vaadata, mida mööda on loomad meie maal käinud ja kuidas linnukesed toimetavad.
DD kaevas, ujus, jooksis, kaevas, ujus, jooksis ja nii terve päev. Maja taga asuva tiigi ujus ta igat pidi läbi ja nautis seda täiega (jõkke seekord ei jõudnud). Koju jõudes läks koer kohe kotttooli magama ja ma arvan, et magab ühte jutti hommikuni välja.
Maal on nii hea rahulik ja kohe vägisi paneb mõtlema, kuidas arendada seda suurt lauta ja kõike muud nii, et ei peakski enam linna tulema.

Rõõmukera

DD käis eelmine nädal arsti juures ja arst ütles, et kõik on väga heas korras. Praegu on opist möödas 2,5 kuud, kuid lõpliku otsuse paranemise kohta teeb ta alles mai lõpus. Seni lidugu koer nii kui jaksab ringi ja kasvatagu lihast.

Joosta mööda põlde ja metsa lasime juba enne, kuid nüüd on siis DD saanud jälle oma sõpradega mängida. Kõige suurem sõber on Hilda. Lisaks sai DD sõbraks Katariina kai juures ühe emase kuldsega ja isase hagijasega, kes elavad meie lähedal Noole tänaval.

3 kuud ja 564 kuud

Pühad veetsime Hiiumaal ja see nädalavahetus veedame Pärnus vanemate juures.
Hiiumaal sai käidud härra Janno juubelil, söödud pahlakilu, käidud saunas ja söödud rohkelt kala. Lisaks tegid Jaanuse vennalapsed Liisa (5. a) ja Laura (3. a) mulle väga vahva soengu pärast saunas käiku ning DD sai rohkelt joosta ja mängida Kellyga.

Pärnus on plaanis tähistada kahte sünnipäeva - väikesel Ranaril saab laupäeval täis 3 elukuud ja isa Harril saab esmaspäeval täis 564 elukuud. Väikemees on kõvasti kasvanud selle kolme kuuga ja teeb juba päris vahvaid nägusid. DD on alati kadedus ruudus, kui ma Ranari sülle võtan ja ta ei tea mida kõik ära teha, et ma selle vääksuga ei tegeleks.

Täna 25 aastat tagasi

.. seisid kaks noort inimest Pärnus põkslevate südametega linnaametniku ees ja ütlesid selge ja kõlava häälega "Jah", andsid allkirjad, vahetasid sõrmused ja said kätte abielutunnistuse. Nad ise mäletavad vast väga hästi seda päeva. Ma olin küll 1 aasta ja 4 kuune, kuid ma ei tea sellest päevast midagi. Ma isegi ei tea, kus ja kellega ma olin. Kindlasti küsin kõik need asjad üle, kui märtsi lõpus Pärnusse neile külla läheme.


Igatahes-igatahes: Kallid ema ja isa, kaunist hõbepulmaaastapäeva teile!!!

Reis algas

DD läks eile puhkusele Tööstuse tänavale Siilide juurde ja meie suundume täna puhkusel Bulgaariasse. Hommik pole just meeldivalt alanud - kõigepealt haisev taksojuht ja siis üli ebameeldiva suhtumisega lennujaama turvakontrolli töötajad. Kuna algus nii kehv, siis ülejäänud puhkus tõotab tulla kindlasti suurepärane. Tallinna lennujaamast lendame Prahasse, sealt lend edasi Sofiasse ja siis bussiga (või nagu voucheril kirjas Individual Transport) Banskosse.
Kohapeal peaks saama olla 6 päeva mäel ja siis tagasi koju.
Kui aega ja netti on, siis kirjutan jooksvalt muljeid.

Barbie

Mees, kelle suurim mure on miks nii vähe langevarjuga hüpata, lohesurfi harrastada ja lumelauaga sõita saab.
Mees, keda ma pole veel kordagi näinud vihasena ja kes on üdini positivist.

I feel good

Tükk aega pole ma võtnud aega iseendale ja nüüd eilsest hakkasin jälle grossingus käima. Uskumatu, kui hea väsinud tunne oli pärast trenni. Rahvast oli kohal vähe ja siis sain ma kõlkuda kummidel nii palju kui jaksu oli. Salto ette ja taha, pea alaspidi lendamine ja uutele lihtsamate asjade ettenäitamine. Tuharad ja vöökoht oli täiesti ära unustanud kummid, kuid see ei heidutanud.
Pärast trenni arvas treener, et ma kargasin nii palju, et äkki nad ei näe mind nüüd jälle pikka aega. Aga ei, ma olen järgmine trenn kindlasti seal tagasi, sest nii palju on vaja meelde tuletada ja juurde õppida.
NB! Jane treenerid tervitavad sind ja soovivad palju õnne.

Enese harimine

Mõni ütleb vist, et ma olen hulluks läinud, sest viimase kuu jooksul olen kõvasti muutnud toitumisharjumusi ja eilsest alates käin ka homöopaatia algkursustel Tallinna Rahvaülikoolis. Vaatame, kas alternatiivmeditsiin (homöopaatia, refleksoloogia) ja toitumine suudavad lahendada mu probleemi või peab tõesti kasutama tavameditsiini ravimit, millel on väga jubedad kõrvalmõjud. Homöopaatia ravimeid muidugi omal käel ei võta, vaid oma õpetaja juhendamise järgi. Kursus on lihtsalt enese harimiseks.
Toitumises olen jätnud kõrvale kõik rafineeritud toidu (valge jahu, valge suhkur, valge riis jmt), kartuli, viinamarjad ja õunad ning tulemuseks on see, et mul pole enam olnud kõhuvalusid, mis enne hooti mind kimbutasid.

Lauatamas

Lauaga õppisin sõitma 2006. aasta talvel. Algus oli väga vaevaline - tagumiks ja põlved valutasid, nägu oli katki. Esimesed laskumised lauaga tegin Tallinnas lauluväljakul, siis käisime ÜK-ga Himosel pikal nädalavahetuse reisil ja peale seda sai nädal aega Austrias harjutatud. Eelmine aasta jäi lauatamises vahele ja nüüd möödunud nädalavahetusel olime firmaga talvepäevi Himosel pidamas. Mägi on muidugi masendavalt väike võrreldes alpidega, kuid sõidetud sai. Kaks päeva kannatas Himosel sõita, kuid kolmandal päeval oleks igav hakanud. Kindel on see, et oma raha eest sinna ei läheks. Kuna koera pärst jäi mul Itaalias käimata, siis märtsi alguses läheme kahekesi Bulgaariasse mägedesse lauatama.
Laua sõit on mul võrrelduna eelmiste kordadega kõvasti paranenud, polnudki ununenud nagu arvasin. Nüüd on vaja veel leida kuskilt julgus, et kiirust suuremaks saada ja siis saab vast asja veel paremaks.

Isa ja poeg

Idiootsused ja vastuse

Mulle arusaamatutel põhjustel tegelevad mõned inimesed päevast päeva idiootsustega ja tundub, et see pakub neile rahuldust. Ometigi mulle näib see on mõtetu aja, tihti ka raha ja teiste närvide kulutamisega. Enne vihastasin selliste asjade peale, kuid nüüd vaatan lihtsalt kõrvalt ja muigan. Rabeleb ju mõttetuste tegija, mitte mina. Rabelemine tekitab rohkem probleeme, kui asjadel voolata laskmine. Ma pean veel kõvasti õppima selles voolata laskmise valdkonnas, kuid tundub, et olen teinud esimesed edusammud.

Eelmise ja üleeelmise nädala sündmused lõppesid minu jaoks väikese kellukese helisemisega ja hulgale küsimustele sai hetkega vastused. Vastused olid mulle väga lähedal, ma lihtsalt ei osanud neid näha. Inimestel võiks olla rohkem aega tegelda oma mõtete ja unistustega, sest unistused täituvad, kui neid väga soovida. Hea kui on olemas inimene, kes oskab juhtida su tähelepanu olulistele asjadele ja sa saad edukalt ise edasi minna ning võibolla ka kedagi teist samamoodi aidata.

Üks unistustest, mis mul viimase aasta jooksul täitus on Uus-Kalamaja korter. Mäletan nii hästi seda hetke, kui käisime praeguse kodu lähedal üht teist korterit vaatamas ja ütlesin Jaanusele: Vaata kui vägev korter seal on, seal oleks nii mõnus elada. See korter ei olnud müügis ja kõik mis edasi sealt toimus on tegelt üks uskumatu lugu. Täna me elame selles korteris, mis päev päevalt saab armsamaks, ilmekamaks ja on meie kolme soe kodu, kuhu kõik sõbrad on alati oodatud külla.

Lubatud pilt

Juhtub

Miks on just nii, et kui su kaaslane on ära, siis juhtub igasuguseid nõmedaid asju? Imetlen naisi, kes saavad üksi kõigega hakkama ja tahaks teada, kust kohast nad selle jõu edasi särada võtavad. Ma saan asjadega hakkama, kuid iga uus nõmedus võtab jälle ühe tükikese naeratusest.

Kahekesi

Oleme DD-ga laupäeva õhtust alates kahekesi, sest Jaanus läks Itaaliasse lumelauaga sõitma. Algselt pidin mina ka minema, kuid kuna koera esimene kuu pärast operatsiooni on kõige olulisem taastumise seisukohalt, siis otsustasin temaga koju jääda ja härra Panga läks minu asemel.

Kurbus trügis hinge, kui neid laupäeval lennujaamas ära käisin saatmas. Lennujaamast sõitsime DD-ga otse arsti juurde niite välja võtma ja nüüd ei pea DD enam kraed kandma. Järgmine arstionu külastus on meil veebruari alguses. Seni jätkame ranget režiimi - trepist süles alla, lühike jalutus hoovis rihma otsas ja süles tuppa tagasi. Nii kolm-neli korda päevas ja ma saan tugevaks.

Igav meil kodus ei ole, sest ma seadsin omale eesmärgiks majandusruum korda seada. Seina värvisin pühapäeval ära, täna lähen ostan riiuliteks vajalikud jupid ja mingi õhtu saab nad vast seina ka. Kui kõik see õnnestub edukalt, siis saavad kõik Jaanuse tööristad omale õige koha ja ei pea enam mööda tuba laiali olema. Puuri ma kasutada oskan ja ehk saan kelleltki soovituse, millised tüüblid peaks seina panema, et riiulid ikka (kips)seinas seisaks. No ja kui keegi tahab appi tulla, siis see oleks eriti tore.
P.S. Jaanus ei tea riiuliasjast midagi ja ma usun, et see üllatab ja rõõmustab teda.

Update: Paar tundi ja riiulid said seina, kuigi ehituspoes müüjad andsid ikkagi mulle valed kruvid ja tüüblid. Eks järgminekord olen ise targem juba selles osas.

Nagu kaks tilka vett

DD sai krae sest ta arvas täna üksi koju jäädes, et niidid oleks jalast aeg välja võtta, kuid meie ja arstid arvame teisiti. Kuts oli täiega solvunud - esimesed 5 minutit seisis lihtsalt nagu kivikuju ja kui ma olin ta pikali pannud, siis magas 2 tundi liigutamata sabaotsagi. Siiski tuleb tal päeval, kui meie tööl, ja öösel leppida selle kraega, sest niitide väljavõtmise õige aeg on alles laupäeval.
Jaanus arvas, et krae on äge ja et tema kannab seda siis, kui DD seda kandma ei pea.

Taastub

Pesa on väikseks jäänud ja jalg on paljas.

Tegelt on DD taastumas päris hästi ja teeb jälle oma krutskeid. Täna varahommikul kiskus omal sideme pealt ära ja hekseldas selle peenikesteks tükkideks. Side pidanuks aga järgmise laupäevani peal olema. Õues tormaks mööda jääd igale linnule ja kassile järgi. Päris raske on koerale selgeks teha, et ta ei tohi mürada, hüpata ja joosta. Õnneks on ta selgeks saanud, et haava ei tohi ta ise puutuda ja laseb rahulikult meil enda kallal tohterdada.

Ise ja odavalt

Sisu valmistas meistrimees Jaanus ise ja uksed saime pm ühe lükanduste tehase prügikastist. Nati sättimist ja mõtlemist ning ilus riidekapp ongi olemas. Ei läinudki 30-40 000 krooni nagu eritellimuse hinnapakkumistel seisis.
Nüüd on veel põrandaliistud ja kaardinapuu paigaldada vaja ja vähemalt üks tuba on meil siis täitsa valmis.
Pea samas järgus on ka saun-vannituba, sest seal on panna veel viimased saunalava lauad ja üks elektrilahendus kappi. Poolikus saunas on osad meil juba käinud ja omamoodi käik oli see ka selles saunas.
Kummaline, et meil on nende saunadega pidevalt üks kiiks või erilisus. Kes käinud, need teavad:-)

Lõpp või algus

Täna käis DD operatsioonil. Lõuna paiku viisin ja õhtul sain tagasi. Hetkel on koer veel uimane ja nutab. Nii kurb on kuulata ja ei oska midagi teha tema lohutamiseks.

Operatsioonil selgus, et õnneks on menisk terve ja põlve üks side on osaliselt katki ja veninud. Pandi plaat ja nii 2 kuu pärast peaks kõik olema endine. Kõik koerasõbrad peavad nüüd ootama kevadet, sest siis saame jälle joosta ja mürada nendega. Esimesed nädalad võime käia ainult õues korra ädal, edasi vaikselt jalutuskäigud rihmaotsas ja vaikselt, kui kõik korras, siis jooksma hakata. Meie jaoks on vast esimene kuu kõige raskem ja minu jaoks esimene nädal, sest teen tööd ja tohterdan koera kodus ning õue pean 27 kg koera süles trepist ülesse ja alla tassima.

Täiendus: Öö möödus suht rahulikult. Eilsest õhtust praeguseni on koer peaaegu kogu aeg maganud. Täna korra kalpsas kolmel jalal, sõi, käis pissil ja läks tagasi magama samasse kohta kus enne magas. Vast antibiootikum ja valuvaigisti on selle põhjus. Oma õnnetuseks või õnnes saime teada, et meil on nii hästi õpetatud koer - isegi haigena ei tee tuppa (ajalehele) vaid seisab vaeseke kolmel jalal keset tuba ja annab häälega märku, et kohe kiire-kiire on juba välja minekuga.

29.12.2007

... olin mina Hispaanias Barcelonas kui Pärnus sündis vennapoeg mõõtudega 3750 g ja 50 cm. Vaatamas käisime väikemeest ja noori vanemaid aasta esimesel päeval. Täitsa uhke tunne on olla tädi ja veel parem tunne oli väikemeest süles hoida ja vestelda temaga.
Eelmine aasta oli palju halba, kuid õnneks aasta viimastel päevadel hakkas paremini minema ja ma südamest loodan, et uus aasta tuleb igati parem kui eelmine.