kolmapäev, aprill 20, 2005

Nuta või naera

Vaatan enda ümber inimesi ja ei suuda vahel ära imestada, kuidas mõne ego on nii suur, et ta kohe üldse ei taha teiste inimeste sekka "ära mahtuda" ilma neile haiget tegemata. Kõrvalt vaadata on seda päris naljakas, kuid kui millegi pärast pead selle inimesega koostööd tegema, siis ... No sry kohe üldse ei taha siis asi edeneda, sest ta ei saa aru, et parema koostöö nimel on vaja kõigil teha omapoolseid järeleandmisi ja osata kuulata ning aru saada ka teiste ideedest. Ei nad arvavad, et nende ideed on kõige paremad ja proovi sa midagi soovitada või maha laita tema idee juures. Sellisel juhul oled sa tema silmis mõrtsukas ja ta otsib kohe võimalust, kuidas sulle selle eest mitmekordselt tagasi teha. Teine võimalus on see, et ta solvub selle peale ja jalutab minema, lootes ja sageli ka teades, et talle tullakse järlele ja anutakse ta tagasitulemist ja lubatakse kõike teha nii nagu talle meeldib. Ja tehaksegi.

Olgu, ma saan aru, vahest on vaja olla veidi karmim teiste suhtes, et oma ideed ja tahtmist läbi suruda, kuid see ei pea olema nii päevast-päeva iga asjaga. Millegi pärast on nii, et kui seltskonnas on selline inimene, siis mul ei olegi tahtmist enam oma ideid ja mõtteid avaldada, sest mille krt pärast pean ma taluma selle ego kättemaksu hiljem. Öelge nüüd, et olen laisk inimene, kes lihtsalt läheb teiste mõtetega kaasa viitsimata ise midagi teha ja võidelda. Vaidlen vastu, ei ole laisk, vaid üritan säästa oma närve. Ma ei pea vajalikuks raisata aega selleks, et lõputult vaielda egoga, kes ei tee nii kui nii omapoolset järeleandmist. Kusjuures sageli läheb see ego tegelikust vaidlusest eemale ja asub isikliku solvamise kallale. Mulle meeldib töötada (suhelda) inimestega, kus kõik suudavad üksteist ära kuulata, kaasa mõelda teiste mõtetele ja mitte teha koheselt maatasa teise ideed. Koostöö laabub siis palju paremini ja asi saab tehtud kiiremini, sest inimestele meeldib teha seda, mis on kõigile meelepärane, mitte ühele meelepärane.

Samas kindlasti peab igal inimesel olema ka väike oma ego, et mitte olla tuhvlialune, kuid teatud piirini. Milline on see piir? Vat sellele ei oska vastata. See on tunnetuse küsimus.

Ja lõpetuseks väike mõtlemine kõigile - mis saab siis, kui kaks väga suurt ego peavad koostööd tegema.:-) Mina ei taha seal läheduses siis olla ja arvan, et sellest koostööst ei tule midagi välja, vaid kumbki teeb ise, olles eelnevalt nii kapitaalselt kui veel võimalik oamvahel tülli läinud.

Kommentaare ei ole: