Hing

"Paistab, et ühe koera sisse ongi kolinud võõramaine poeet, kuna ta ei mõista eestikeelseid korraldusi. Teisel on vist külas mõni vana kaevur." - K.Port Hingede otsingul. 31. augusti 2007. a Äripäeva Visiooni lk 50.

Kuidagi pani mõtlema kogu artikkel ja eriti jäi hinge tsiteeritud lõik...Ei oskagi seda lühidalt kirjeldada või selgitada, mis tundeid see tekitab. Teatud mõttes tekkis isegi äratundmise rõõm, et näe keegi mõtleb veel nii ja oskas sõnad õigesti seada selle väljaütlemiseks.
.....

Teemaväline: meie koer on mõlemakäpaline - käppa küsides annab kord vasakut ja kord paremat. Täpselt nii kuida tahtmine on. Ja jätkuvalt teeb asju siis ja nii kuidas tema seda soovib. Ta on ju koer, kes pidavat olema kergesti õpetatav-kasvatatav. Ma ei kujuta ette, mis vaeva vanemad näevad oma laste õpetamise-kasvatamisega.

Köök paigas

Tellisime pasasummeri ajal K-Konstruktorist köögimööbli (ilma tehnikata) ja lubati, et augusti lõpuks septembri alguseks saab valmis. Eelmine nädal teatati, et on valmis ja nad tuleksid paigaldama. Me siis kiiruga ostsime tehnika kööki, kuigi ega see pole kergete killast otsimine-ostmine. Teenindus K-Konstruktoris algusest lõpuni 5+.
Autojuht, kes mööbli ära tõi, helistas eelmine õhtu ja tuletas meelde, et ta tuleb. Paigaldajad olid eile hommikul pool tundi varem kohal ja pidid nati meie järgi ootama, sest ma olin parasjagu tegemas köögivalamu ostu Espakis. Paigaldajad olid sõbralikud, tublid ja hoolsad töömehed, kes koristasid iga natukese aja tagant enda järel ja tegid üldse väga korralikku tööd.
Täna hommikul kohvi köögis keetes tundsin, et köök ja selle sisustus on mulle ikka üks olulistest asjadest ja ma naudin köögis toimetamist.
Pildi panen köögist ehk hiljem või kui ei pane ja huvi on, tulge ise vaatama.

Rõõmurull

Meie väike kuldne on kasvanud päris kõvasti. Saabudes kaalus ta 9 kg ja mahtus mulle ilusti sülle. Nüüd 5 nädalat hiljem on ta juba 13 kg ja minu süli hakkab väikseks jääma. Jaanus on DD-le selgeks õpetanud käskluse istu, lama ja koht, kuid kõike neid teeb ta ikkagi siis, kui sul on käes maius ja tal on tahtmist. Mänguhoos ei kuule ta mitte midagi ehk siis tal on valikuline kuulmine. Mul on käsil käpa andmise õpetus. Hommikuti ja õhtuti on tal omad hellushood, kus kindlasti peab sülle saama ja käe sõbralikult oma lõugade vahele saama. Tuppa pissimisega on nii ja naa, kuid asi tundub paranevat (rohkem jõuab õue ja ajalehele, kui vaibale).


Sõbraks on ta saanud omale Alfi (12 aastane isane kokerspanniel-krants), Kelly (8 aastane emane hundi ja kolli segu), Popsi (2 aastane emane taks) ja Drysili (6 aastane emane kuldne retriiver). Alfi ei viitsi temaga mängida ja jookseb tal lihtsalt eest seni kuni jaksu on. Kellyga mürati nii, et Kelly karvu oli terve hoov täis ja kumbki ei lasknud teisel puhata. Pops õpetas lollusi ja õpetas, et kõigiga ei jagata oma sööki-jooki. Kusjuures Pops on nüüd õnnetu, sest DD kaevas kõik ta peidetud kondid välja. Drysil oli kõige suurem sõber, kellega koos joosti, mürati ja mängiti liivahunnikus pea 2 tundi järjest.

Hoidjateks on olnud juba ema Rita ja tädi Mann. Mamburi pulmade ajal oli DD tädi Manni juures ka öömajal ja talle meeldis seal väga, sest seal sai kaisus magada:-)

5. septembril läheme DD-ga kooli.

Seiklused mööbliga

Tellisime miski kolm nädalat tagasi Järvel asuvast Aatriumist esikusse metallist nagi ja jalatsiteriiuli. Mõlemad laiusega 1 meeter. Eelmine nädal helistati ja teatati, et võite tulla siia (st Järve Aatriumisse) kaubale järele. Ja siis algas seiklus... Kauplusesse jõudes teatati, et kaup on hoopis laos ja ladu asub Silikaadi tänaval (nii 3 km eemal kauplusest). Lao leidmine oli tegu omaette, sest polnud ühtegi silti Silikaadi lõpus asuval ladude platsil ja laopoiss ei osanud seletada, milline on just Aatriumi ladu. Lao leidmiseks läks meil oma pool tundi kindlasti. Laos kaupa üle vaadates selgus aga, et ei osata teha asju tellimuse järgi. Üks riiul oli 1 m pikkune, nagu tellitud, teine aga oli 1,2 m. Keegi ei osanud seletada, kust selline viga - kõigil paberitel kirjas meie tellitud mõõdud, kuid kaup vales mõõdus. Jätsime kauba sinna ja küsisime kauplusest raha tagasi. Kusjuures kui telefoni teel soovisime selgitusi ja ütlesime, et soovime raha tagasi, siis neitsik vastas, et saatke meile kiri info@aatrium.ee. Tundub, et töötajatel Aatriumis on täiesti ükskõik klientidest. Aatrium on nüüd üks mööblipoodidest, kuhu ma pikemat aega oma jalga ei tõsta.

Teine kogemus mööblieseme soetamisel oli aga palju meeldivam. Stroma madratsi valisin välja poode külastades, siis helistasin Stroma otsemüüjale, arve faksiti mulle kontorisse, me faksisime maksekorralduse vastu ja kaup toodi juba järgmine päev koju. Väga meeldiv teenindus oli ja isegi hinnaalandust sain. Enam ei pea magama kummimadratsil, mis ei hinga ja krudiseb iga liigutuse ajal.

Köögimööbel peaks tulema nüüd järgmisel või ülejärgmisel nädala. Eks näis kui hästi sellega läheb.

Rannas

Hea ja vaikne

Oleme nüüd üle nädala elanud uues kohas ja ma olen väga rahul, sest seal on hea ja vaikne. Hommikuti kell 7 koeraga hoovis jalutades kuulen Toompealt tulevat hümni ja õhtuti on kuulda laevade tuututamist. Selles korteris tekkis kohe kodu tunne. See on tunne, mida ei oska kirjeldada. See lihtsalt kas on või ei ole. Isegi DD-le meeldib Kalamaja korteris rohkem kui Tulikas.

DD tegemistest võiks pajatada lõputult. Ta on üks suur rõõmukera ja hunnik vallatust ning tal on omad hetked, kus ta tahab hellust.

Eile üritasime DD-ga minna Avele Köie tänavale külla seni kuni Jaanus palki vannitoas lihvis, kuid Ave juurde me ei jõudnud. Ma nimelt loobusin Köie tn teises otsas, sest muidu 5 minuti tee võttis meil DD-ga aega 30 minutit. Kõik oli talle võõras ja hirmutav ja seetõttu oli liikumiskiirus meeletult aeglane. Me oleks Köie teise otsa veel oma pooltunnikest jalutanud. Kodutee oli kiirem, sest kõik oli juba tuttav. Järgmisest nädalast hakkame rohkem tänavatel ja pargis jalutama, sest täna saab DD teise vaktineerimise ja loa jalutada koertealadel.

Ahjaa. Lennuväli sai ka DD-le eelmine pühapäev ära näidatud ning lennuk ei olnud asi, mis teda häirib.