Usaldus

Kui ma eelmine aasta tandemit läksin tegema, siis küsiti korduvalt, kas sa ei karda. Ausalt, ei kartnud, sest usaldasin instruktorit, kelle ülesanne on ennast ja oma tandem korralikult maapeale tagasi tuua. Parem on ju nautida seda lendu algusest peale, kui pabistada mõttetute asjade pärast. Täpselt sama on suhetes – parem usaldada partnerit/sõpra, kui et oma närve pabistamisega rikkuda. Naudi teineteise armastamist/sõprust. Kui miskit on tõesti kripeldamas hingel, siis tuleb asjad partneriga/sõbraga selgeks rääkida. Väide, et usaldus kellegi vastu tekib aja jooksul on vale. Kellegi vastu peab seda juba esimese kohtumiste järgselt olema või seda ei tulegi. Aja jooksul usaldus suureneb, sest õpitakse teineteist paremini tundma. Kogemus on näidanud, et kui sina usaldad täielikult oma partnerit, aga temal pole algusest peale usaldust sinu vastu olnud, siis see ei teki kunagi, isegi mitte peale teatud lepingu sõlmimist. Ta küll võib väita vastupidist, kuid inimese käitumine on see, mis reedab tegelikkust. Ja see, et sinu kallim ei usalda sind, teeb meeletult haiget ja nõutuks - mis ma siis valesti teinud olen. See hakkab ajapikku ründama usaldust enda vastu, sest sa ei ole enam kindel iseendas. Samas, kui sa näed ja tunned, et sind ümbritsevad sõbrad usaldavad sind, on meeletult tore ja lisab enesekindlust.

Usaldust ei tohi rikkuda. Selle taastamine on pikk ja keerukas protsess ning võib juhtuda, et see ei taastugi. Kõik oleneb sellest, kes ja millega hakkama sai – kui kõvasti sulle haiget tehti. Või oleks õigem öelda, kui kõvasti sa endale haiget tegid, et usaldasid inimest, kes seda ei osanud hinnata.