Pole olnud igavamat nädalavahetust. Laupäeval jala koolist pessa, kus uinusin pea kohe. Ärkasin, kui saabus naabrinaine kolinaga. Tatsasin ringi, lobisesin naabrinaisega ja üsna varakult suundusin voodisse tagasi. Ei osanud midagi arvata laupäevast, pea oli peale seminari mõtetest nii tühi.
Pühapäev algas halbade uudistega - Pärnu upub. Uudistest näidati lisaks muule, kuidas mu väga hea sõbra T maja oli kannatada saanud ja lapsepõlve mängumaadele oli tunginud merevesi.
Eks see loodus ole meie peale tige, et me oleme kaugenenud temast ja viibime enamus oma ajast siseruumides televiisorit passides. Ise vaatasin varem ikka igal võimalikul juhul telekast mõttetuid saateid ja filme, kuid nüüd, kui pole seda üle kuu aja teinud, ei saanud ma pühapäeval aru, mida sealt üldse on vaadata. Selle asemel läksin välja tuulega võitlema, et endale ja naabrinaisele süüa tuua. Sellest käigust sain taaskord kinnitust, et mulle ikka meeldib selliste rõvedate ilmadega õues jalutada. Viimati tegin seda jõulude ajal Pärnus, kus tookord tormas ja sadas lund. Minu üleskutse oleks kõigile inimestele - pange vastavalt ilmastikuoludele riidesse ja viibige rohkem looduses. Üritan seda ka ise teha ja mitte olla nii palju kontorirott:)
1 kommentaar:
Ei ole halba ilma, on vale riietus!!!
Meeldiv näha, et on veel inimesi, kes on avastanud selle, et väljas liikudes ja tegutsedes on palju lahedam kui kodus telekat vaadates. Siis teine üleskutse oleks. Ärge raisake raha plasma telekate ja pehmete diivanite pele, vaid jalutage soojalt ning mugavalt tormis ja kihutage lumelaua või suuskadega lumistel nõlvadel.
Postita kommentaar