Mõni inimene suudab sind oma nõmedusega ikka ja jälle üllatada. Tuled vabatahtlikult oma puhkuse ajal tööle, et ühele hagiavalduse täpsustusele parandused teha ja tähtaegselt asi saata kohtu poole teele. Jõudes hea tujuga tööle selgub, et inimene, kes lubas selle üle vaadata, pole suutnud seda nädalaga teha. Selle asemel, et siis asi nüüd kohe kätte võtta, viidab tema kõige muuga aega. Lisaks arvab, et mul pole muud teha, kui oodata, millal tema sööb oma lõuna, lobiseb kaastöötajatega ja siis asub alles asja kallale. Mida küll selle mehega ette võtta, minu mõistus hakkab otsa saama ja arvatavasti ka kannatus, sest olen tegelikult sellist käitumist kannatanud pea pool aastat ja viimasel ajal läheb asi aina hullemaks. Kas minna koju ja öelda talle, et mul ka ükskõik mis sellest asjast saab, või siis kannatlikult oodata, millal härra Ülbikul on aega ja tahtmist seda tööd teha? Teades ennast, istun kannatlikult ja ootan, sest ma ei saa sedasi kliendile teha. Olen jah selline lollike, kes ei oska koju minna, kui töö on tegemata. Õigem oleks, kui ma istuks praegu kodus ja õpiks laupäeva hommikul toimuvaks nüüdisaja teadusfilosoofia eksamiks.
Miks liiguvad meie seas ringi sellise vastiku suhtumisega mehed, kes arvavad, et nemad on maailmanaba ja naised peavad kõik teda kummardama. Ta arvab, et teab kõigest kõike ja temaga vaielda ei tohi. Kui talle mingi märkus teha, siis oled ülbe ja liiga otsekohene. Tema aga võib igal ajal öelda sulle seda, mis sülg suhu toob. Kui leiad midagi, milles ta on eksinud ja teavitad teda sellest, siis läheb ta kiiremal sammul oma tuppa, sulgeb ukse ja ülejäänud päeva ei suhtle sinuga sel teemal. Kas on olemas võimalusi, kuidas sellele inimesele õpetada paremat suhtumist ja käitumist? Kas keegi suudab kunagi sellele inimesele näidata, et ta ei ole maailmanaba? Kui jah, siis millal? Sooviksin seda sündmust pealt näha.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar