Eks paljud on oma blogides juba kirjutanud muljeid v ja e juures toimunud peost. Ei oska neile muud lisada, kui et tõesti oli tore ja suur tänu v ja e-le külalislahkuse eest. Täna hommikul mõtlesin, kui kummalised inimesed Te kõik olete ja seda positiivses mõttes. Iga päevaga õpin teid üha rohkem ja rohke tundma. Elu võib ikka vahel ilus ja lõbus ka olla. Pisarad on kibedad ja naer on magus. Naer annab jõudu. Kas minu positiivsem mõtteviis on tagasi jõudmas minusse? Kas tõesti piisab vahel ühes heast seltskonnast ja üritusest, kus saad "energialaengu" või on siin miskit muud? Üritan siis seda positiivsust tõsta ja mitte langeda tagasi masendusse. Ükskord peab hakkama paistma ju ka minu PÄIKE.
Seoses peatselt saabuvate igasuguste tähtaegadega koolis ja tööl on palju vaja ära teha, kuid äkki kergemalt asju võttes saab neist jamadest kergemalt ja kiiremini ka üle. Pole vaja kõiki asju nii kergelt südamesse võtta, sellega teeb ainult endale haiget ja pakub haiget tegijale rahuldust. Elada üks päev korraga...
Igatahes selle peoga algas minu kahe nädalane puhkus, mida on meeletult vaja. Esimese nädala veedan nüüdiasaja teadusfilosoofia ja -metodoloogia õpikute taga ja lõpetan laupäeval eksamiga ning teise veedan arvatavasti Pärnus vanemate juures magistri tööd kirjutades. Üritan seal kirja panna ka rannas jalutamisel ja pärnakatega suhtlemisel tekkivaid mõtteid. Pärnumaa inimesed ja loodus on palju rahulikumad kui TLN.
Täna on kolmapäev, mul on selged Gadamer, Chalmers ja Grauberg, kuid see on alles vähem kui pool kohustuslikust kirjandusest. Kuna lubasin positiivsem olla, siis - ma jõuan kõik selgeks õpitud, homme hommikul Rapla kohtus ja õhtul 80ndate stiilika peolgi käidud:) Ja kui keegi sõber veel midagi pakub, siis eks leian sõbralegi aega.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar