Kui ma vanematele rääksisin oma muljeid motikaga sõitmas käimisest, vaatasid nad mõlemad mulle otsa ja ütlesid kui ühest suust:" Kas juba ei aita nendest ekstreemsustest?" Endal käis peast läbi mõte, aa ma pole ju midagi ekstreemset teinudki. Varasemalt on vanemad vaikides kuulanud mu muljeid, kuid seekord pani nende küsimus mul suu kinni ja ma mõistsin, et iga nädalavahetus nad ju loodavad, et ehk ei juhtu minuga midagi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar