Tahaks neile öelda kõik otse välja, mis mulle siin ei meeldinud ja miks ma siit tegelikult ära lähen. Miks mul ei ole motivatsiooni siin töötada ja mis ma neist tegelikult arvan. Kuid ei julge ja tunnen, et see ei ole viisakas ja ma ei saavuta sellega midagi. Kuid samas kas nemad on käitunud minuga viisakalt? Pole kuulnud, et mujal toimuks töötajate selline vaimne terroriseerimine.
Üritan hoida veel suu kinni ja kannatada selle viimase päeva ära. Samas on mul kahju töökaaslasest, kes läks lapsepuhkusele teadmisega, et ta tuleb siia hiljem tagasi. Mina aga tean, et siin ei soovita teda peale lapsepuhkust tagasi, vaid lõpetatakse tööleping. Nende arvates 3 aastat lapsepuhkusel olnud naine pidavat taandarenema ja lisaks pidavat laps palju muid probleeme tekitama ning neil ei olevat sellist töötajat vaja.
Selline tööandja käitumine on pannud mind korduvalt mõtlema, et kas tõesti kõik advokaadid on sellised ussid, valetajad ja ihnuskoid. Kõrvaltvaatajatele tunduvad nad haritud ja toredad inimesed, kuid tegelikkus paistab vastupidine olevat. Minu suhtumine advokaatidesse on kõvasti muutunud ja igasugune respekt nende vastu kadunud. Kokkuvõttes tean seda, et minust ei saa kunagi advokaati, sest ma ei oska valetada, ihnutseda ja nõrgematest teerulliga üle sõita.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar