Seisin peegli ees ja üritasin teha erinevaid koledaid nägusid. Olla keegi teine, kui ma olen, selleks hetkeks. Olla kuri, õel, ropp, jõhker jmt. No ei oska, ei tule välja. Pigem tulevad välja nukker, õnnetu, nukuke, õnnelik. Mul puudub oskus näidelda kurjust, õelust, roppust ja jõhkrust. Ometigi ma tegelesin näitlemisega lastaajast kuni keskkooli lõpuni välja. Muusikaklassil oli kohustuseks esitada koolile iga aasta 2 näidendit (jõuludel ja kevadel) ning kekskoolis jätkasin näiteringis. Kõik õpitu oleks nagu unustatud või ei saanud ma siiski head õpetust, et praegu seda kasutada.
Minu austus näitlejatele ja modellidele, kes näitlemist suurepäraselt valdavad.
1 kommentaar:
ja mis sind neid nägusid tegema ajendas?
Postita kommentaar