Barbie

Mees, kelle suurim mure on miks nii vähe langevarjuga hüpata, lohesurfi harrastada ja lumelauaga sõita saab.
Mees, keda ma pole veel kordagi näinud vihasena ja kes on üdini positivist.

I feel good

Tükk aega pole ma võtnud aega iseendale ja nüüd eilsest hakkasin jälle grossingus käima. Uskumatu, kui hea väsinud tunne oli pärast trenni. Rahvast oli kohal vähe ja siis sain ma kõlkuda kummidel nii palju kui jaksu oli. Salto ette ja taha, pea alaspidi lendamine ja uutele lihtsamate asjade ettenäitamine. Tuharad ja vöökoht oli täiesti ära unustanud kummid, kuid see ei heidutanud.
Pärast trenni arvas treener, et ma kargasin nii palju, et äkki nad ei näe mind nüüd jälle pikka aega. Aga ei, ma olen järgmine trenn kindlasti seal tagasi, sest nii palju on vaja meelde tuletada ja juurde õppida.
NB! Jane treenerid tervitavad sind ja soovivad palju õnne.

Enese harimine

Mõni ütleb vist, et ma olen hulluks läinud, sest viimase kuu jooksul olen kõvasti muutnud toitumisharjumusi ja eilsest alates käin ka homöopaatia algkursustel Tallinna Rahvaülikoolis. Vaatame, kas alternatiivmeditsiin (homöopaatia, refleksoloogia) ja toitumine suudavad lahendada mu probleemi või peab tõesti kasutama tavameditsiini ravimit, millel on väga jubedad kõrvalmõjud. Homöopaatia ravimeid muidugi omal käel ei võta, vaid oma õpetaja juhendamise järgi. Kursus on lihtsalt enese harimiseks.
Toitumises olen jätnud kõrvale kõik rafineeritud toidu (valge jahu, valge suhkur, valge riis jmt), kartuli, viinamarjad ja õunad ning tulemuseks on see, et mul pole enam olnud kõhuvalusid, mis enne hooti mind kimbutasid.

Lauatamas

Lauaga õppisin sõitma 2006. aasta talvel. Algus oli väga vaevaline - tagumiks ja põlved valutasid, nägu oli katki. Esimesed laskumised lauaga tegin Tallinnas lauluväljakul, siis käisime ÜK-ga Himosel pikal nädalavahetuse reisil ja peale seda sai nädal aega Austrias harjutatud. Eelmine aasta jäi lauatamises vahele ja nüüd möödunud nädalavahetusel olime firmaga talvepäevi Himosel pidamas. Mägi on muidugi masendavalt väike võrreldes alpidega, kuid sõidetud sai. Kaks päeva kannatas Himosel sõita, kuid kolmandal päeval oleks igav hakanud. Kindel on see, et oma raha eest sinna ei läheks. Kuna koera pärst jäi mul Itaalias käimata, siis märtsi alguses läheme kahekesi Bulgaariasse mägedesse lauatama.
Laua sõit on mul võrrelduna eelmiste kordadega kõvasti paranenud, polnudki ununenud nagu arvasin. Nüüd on vaja veel leida kuskilt julgus, et kiirust suuremaks saada ja siis saab vast asja veel paremaks.

Isa ja poeg

Idiootsused ja vastuse

Mulle arusaamatutel põhjustel tegelevad mõned inimesed päevast päeva idiootsustega ja tundub, et see pakub neile rahuldust. Ometigi mulle näib see on mõtetu aja, tihti ka raha ja teiste närvide kulutamisega. Enne vihastasin selliste asjade peale, kuid nüüd vaatan lihtsalt kõrvalt ja muigan. Rabeleb ju mõttetuste tegija, mitte mina. Rabelemine tekitab rohkem probleeme, kui asjadel voolata laskmine. Ma pean veel kõvasti õppima selles voolata laskmise valdkonnas, kuid tundub, et olen teinud esimesed edusammud.

Eelmise ja üleeelmise nädala sündmused lõppesid minu jaoks väikese kellukese helisemisega ja hulgale küsimustele sai hetkega vastused. Vastused olid mulle väga lähedal, ma lihtsalt ei osanud neid näha. Inimestel võiks olla rohkem aega tegelda oma mõtete ja unistustega, sest unistused täituvad, kui neid väga soovida. Hea kui on olemas inimene, kes oskab juhtida su tähelepanu olulistele asjadele ja sa saad edukalt ise edasi minna ning võibolla ka kedagi teist samamoodi aidata.

Üks unistustest, mis mul viimase aasta jooksul täitus on Uus-Kalamaja korter. Mäletan nii hästi seda hetke, kui käisime praeguse kodu lähedal üht teist korterit vaatamas ja ütlesin Jaanusele: Vaata kui vägev korter seal on, seal oleks nii mõnus elada. See korter ei olnud müügis ja kõik mis edasi sealt toimus on tegelt üks uskumatu lugu. Täna me elame selles korteris, mis päev päevalt saab armsamaks, ilmekamaks ja on meie kolme soe kodu, kuhu kõik sõbrad on alati oodatud külla.