Ma olen võibolla veidi napakas, aga mulle, kui suurele õele, meeldib kui mu väikevenna (minust 4 a noorem) on armunud. Suure õhinaga ootan, et ehk on seekord tal see õige neiu ja ehk saan ma varsti tädiks. Ma niiii tahaks olla väikevenna lastele tädi. Tahaks näha, millised on mu vanemad vanavanematena. Ma ju tean, et nemadki ootavad iga päevaga üha enam uudist, et üks meist (mina või vend) teataks neile seda rõõmustavat uudist. Paraku mõlemad me ootame seda õiget aega, kuid kumbki ei tea, millal on see õige aeg. Õige aeg siis, kui ta on käes. Millal see juhtub, ei tea meist keegi. Nii ei jäägi muud üle, kui meil kõigil oodata - minul tädiks saamist, vennal onuks saamist ja vanematel vanavanemateks saamist.

Õigus keelata

Kuidagi kummaline on kuulata, kui inimesed räägivad, et elukaaslane/abikaasa ei lubanud midagi teha või kuhugi minna. Minu arust ei ole elukaaslasel/abikaasal õigus teist poolt keelata või käskida. Suhtes tuleb olla mõistev ja rääkida asjadest. Kui mulle ei meeldi miskit, siis ma avaldan oma arvamust ja arutan kaaslasega läbi asjad, et miks mulle ei meeldi. Keelata midagi, see ei ole lihtsalt õige. Mida see annab? Toob tüli ja tegija teeb ikka seda, mida tahab ning keelajal on nägu mossis. Tekib suhtesse mõra ja kui neid mõrasid on palju, siis läheb see ükshetk katki, tuhandeks killuks, ja selle parandamine on üldjuhul võimatu. Kooselu/abielu ei ole sunduslik ja ei tähenda seda, et kaasad teevad ainult seda, mida teine pool lubab. Suhtes peab olema usaldust ja mõistmist.
Mulle jääb alatiseks meelde professor Toivo Niibergi loengus kõlanud lause: "Abielu (tänapäeval kooselu) on kooselamise kunst, mida tuleb osata koos nautida."

Multimedia Message

Multimedia Message
Originally uploaded by kiisukrissu.

Eelmise nädalavahetuse viimasel tõusul tehti beer-linei võistlus. Võitis korraldaja ja kasti omanik Willi. Pildil teisekoha omanik - 10 hüppega mudilane:-) vot sihuksed on selle aasta mudilased

Kuidas teie teete tööd?

Kui mulle antakse mingi tööülesanne või suudan selle ise omale tekitada, siis asun asjale kohe kallale ja ei lõpeta enne, kui ta on tehtud. Lepingute ja tähtsamate asjade puhul üritan järgmise päeva hommikul nad nö värske peaga üle vaadata ja siis edastan nad vajalikele inimestele. Nii teen ma vahel ületunde, kuid mõnel teisel päeval pole mul eriti midagi teha, sest ülemus arvab, et mul on niigi juba palju tööd. Njah, vist on see minu kehv töökorraldus, kuid ma ei oska panna asju lauasahtlisse ootama või lobiseda töökaaslastega teades, et keegi ootab, millal ma töö valmis saan. Mulle meeldib, kui on kõik tööd tehtud ja ma saan rahuliku südamega õhtul koju minna. Nii siis ongi, et paaril päeval nädalas mööduvad tööpäevad lennates ja ülejäänud päevadel venivad, sest ma olen kõik ära teinud.
Mõni ütleks, et ma olen loll, sest üritan hetkel mõelda välja omale mõnd tööülesannet või lisatööd, mis tõstaks mu töökoormust ja no loomulikult ka sissetulekut:-)
Tegelt aga on ju nii, et mida rohkem inimene teeb, seda rohkem ta tehtud saab ja aega jääb ikka üle.

Uudiseid Venemaalt

Tikka ja Co startisid Tallinnast reede õhtul u 16.30 paiku ja jõudsid Venemaale Kolomnasse (100 km Moskvast kaugus) laupäeva õhtul.
Pühapäeval läksid helikopteriga ülesse, kui tulid sama targalt alla, sest vihmapilv lõppes 300 m kõrgusel. Ülejäänud päeva vegeteerisid.
Täna tegid 10 hüpet ja üks neist (minu arvutuste kohaselt neljas) oli Tikkal 200-s ja tegid selle helikopterist 4-se sitfly´na. Elu pidi ilus olema:-) ja Kadrile lubati saata kalendri soovid sõnumina.

Värskelt õhus

Kuna mul ei õnnestu kohe mitte ühtegi pilti täna siia ülesse saada, siis vaadake siit, mida tegi 15 langevarjurit täna hommikul kella 7-8 vahel Botaanikaaias.
Ja kui tõusta hommikul kell 5.30, siis tundub päev palju pikem ja liiklus sujub linnas väääga hästi.

KUMU

8.-13. august on KUMUsse sissepääs kõigile tasuta. Käisime eile paari töökaaslasega asja kaemas. Hoone ise meeldis mulle väga - ruumikas ja huvitavate lahendustega. Kunstinäitused vaatasime kiiruga üle, sest rahvast oli palju ja töökaaslaseid ei olnud eriti huvitatud rahulikult näitusi vaatama. Mõnel vihmasel sügisõhtul või nädalavahetusel lähen kindlasti sinna tagasi ja vaatan omale meeldivas tempos näituseid uuesti.
Saalide jalutades mõtlesin, et kunstiajaloo õpetajatel on nüüd võimalus teha koolis kunstiajaloo tunnid palju huvitavamaks, sest täissuuruses maali vaatamine on hoopis teine asi, kui raamatust kehva pilti vaadata ja meelde jääb asi ka paremini. Samuti juurdlesin asja üle, et miks mõne inimese teost loetakse kunstiks ja teise oma mitte. Mis asi üldse on kunst? Paraku jääb see meile kõigile vist arusaamatuks.

Peipsi järvel

Tudulinna, Iisaku, Rannapungerja ja Peipsi järv said nädalavahetusel meie poolt külastatud. Päevad olid täis päikest ja naeru. Terve laupäev ja pühapäev veetsime järves ja sõitsime veelauda ja -suuska. Lained olid päris korralikud järvel (mõni mees ütles pühapäeva õhtuni järve kohta meri) ja algajal oli tükk tegemist, et end püsti saada. Sõidetud sai korralikult - jalad olid täitsa pehmed, kui suuskadelt maha sain. Arvan, et ma tegin suuri edusamme veesuusatamises ja järgmine kord on juba lihtsam. Tiks tegi veelaugaga sõidus kõigile ära ja ilus oli vaadata, kuidas ta sõitis.
Õhtul käisime kohalikus ööklubis Prowints ja vat see oli elamus. Teadjamate hoiatus, et kaine peaga seal eriti kaua ei kannata olla, vastab tõele, kuid kui satute sinna, siis läbi käia tasuks ikkagi.
Pühapäeva hommikul enne järvele minekut tuli teha ka üks väike töö - tammi kivid paika seada. Selle tegevuse juures sai näha korralikku külavaimu - üks töötab ja kümme õpetab kaldal õlled peos. Keegi ei saanud kellegi peale kurjaks, lõõbiti, visati nalja ja töö sai kiiresti ja korralikult tehtud.
Õhtul koju sõites mõtlesin, et vat see oli üks väärt nädalavahetus. Sai puhata, lõbutseda ja ka näha Eestimaad (ja uusi inimtüüpe). Peipsi kant on koht, kuhu võiks iga kell tagasi minna, sest nägemata jäi palju ja veesuuska sõidaks veel ja veel.
Üks väike seik ajab siiani näo naerule. Laupäev. Tuleme järvelt ja suundume Kalle vanemate majja, kus plaan minna kohe sauna sooja. Tereve tee sellest räägitud ja paigas plaan, et naise enne sauna ja siis mehed. Ma polnud jõudnudki sauna poole minema hakata, kui üks neiu tuli juba saunast tagasi ja teatas "Tead, ma ei tahagi sauna, ma tahan LIHTSALT dušši alla." Nimelt ei kujutanud neiu ette, et tavalises (vanemat tüüpi) saunas ei ole dušši, vaid pestakse ennast ju kaussi parajaks tehtud veega. Selline korraldus neiule aga ei sobinud. Sama neiu suutis veel mõned lambakillud visata ja tõestas sellega, et igasse seltskonda satub ikka mõni määäääää.