Vahel suudad mõne asja otsustamisel ennast ikka täieliku lollina tunda. Paned asja plussid ja miinused ritta, kuid eks kae, neid on ühepalju. Kindel on aga see, et otsustama pead ise. Mõte püsib peas ja ei taha sealt kuhugi minna.
Lisaks kipub veel tekkima kahtlus, et kas on ikka õige aeg ja koht. Kui ei ole täna ega homme, siis millal ta tuleb või kas üldse tuleb?
Varasemalt tehtud otsuseid on olnud nii õigeid kui valesid. On neid mida kahetsed, kuid oled neist üle saanud ja üritanud vigadest õppida. Viimasel ajal (st eelmise 1,5 a) tehtud otsused on olnud vägagi õiged ja ma ei kahetse neist ühtegi, kuigi nende tagajärjel sain ise tunda ja mõnele teisele tekitada palju valu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar