Elusa ja tervena Himose mäelt tagasi. Kolm tõsist lauatamise päeva oli ja väsimus on kehas ka täna alles. Enne olin lauaga lauluväljakul ja Hiiumaal ühel künkal harjutanud. Korralikku mäesõitu sain nüüd Himosel. Esimese ja kolmanda päeva veetsime Lääne-Himose nõlvadel, teise päeva Põhja-Himose nõlval. Muide, Põhja-Himose lastemägi on parem Lääne-Himose lastemäest. Lääne-Himosel lauatasin enamus ajast sinistel radadel (nr 18 ja 19) ning Põhja-Himosel oli kõige parem minu jaoks algul lasterada (nr 6) ja siis üks punane rada (nr 5).
Kukkusin päris palju ja enamjaolt millegipärast põlvedele. Kui poleks olnud põlvekaitsmeid, siis oleks põlved päris korralikult paistes. Riided ja saapad pidasid ilusti vastu ja kinnituse sai arvamus, et jopel peavad olema aasadega trukid, milledega saab jope alumise ääre kinnitada pükste külge. Kuna mul neid ei olnud, siis pidin peale kukkumist peoga lund jopest välja võtma.
Lauatamise õpetaja on mul väga hea. Ütlen ainult kiidusõnu ja julgen teistelegi soovitada. Alguses olid tõstukid ja lauaga pööramine mulle hirmutavad, kuid esimese päeva lõpuks said need asjad mul selgeks ja võisin töökaaslasi juba vaikselt juhendada. Kõige parem oli õppida üksi mäel ukerdades, siis vahepeal uusi õpetussõnu kuulata ja nende järgi jälle sõita. Päris selge nüüd lauatamine veel pole ja õpetajal on juba järgmised harjutused Austria mägedeks valmis mõeldud. Samas sai õpetaja kinnituse, et võib mind julgelt üksi mäele jätta Austrias ja ise puudrit otsima minna:-)
NB! Lahti tuleb saada "hirmustruudus" - seljatagant tulevad suusatajad ja lauatajad.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar