Enne pidu lubasin ollile ja jänesele vajadusel öömaja pakkuda. Ise lahkusin peolt poole kahe paiku, pugesin kohe voodisse jalülitasin telefoni hääletule, et saaks hommikul rahulikult magada seni kuni und jätkub. Oll ja jänes olid meelest läinud.
Öösel ärkasin ülesse hirmsa prõmmimise peale. Keegi tagus vastu ust. Võtsin teki ümber ja hiilisin trpist alla, et no äkki on midagi juhtunud majas. Piilusin silmaaugust - seisab meesterahvas uksetaga. No, arvatavsti oma maja inimene, sest võõrad ei tohiks sisse saada. Süda sees pekslemas avan ukse. Meesterahvas teatab: "Vabandage, õuse on üks neiu ja noormes, nad on vist teie külalised ja tahavad sisse saada. Kas ma lasen nad alt sisse?" Unesegune nagu ma olin, käis peast läbi ainult mõte: ei, mulle ei peaks küll keegi tulema öösel kell 5. Kindlameelselt keelasin naabril neid sisse lasta ja läksin akna peale piiluma. Nii kui ma neid seal all õues nägin, tuli ka meelde kes ja miks. Viskasin neile aknast võtmed ning öömajalised said öömajale ja altnaaber jälle rahus magama.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar