Laupäev, mõnus hommik ja sellele järgnes suuremat moodi poodide külastus ja kino ("Peab armastama koeri" - tõeliselt hea komöödia). Kodust lahkusime kaheteistkümne paiku ja naasime peale seitset. Astusime uksest sisse ja Tikkal hirmus kiire ülesse. "Ei no oota, ma tahan wc-s ära käia." "Ei-ei lähme kohe ülesse." Kummaline, mis tal sellega nüüd nii kiire on. Olles poolele trepile jõudnud jäi suu lahti, sest lagi oli täis punaseid ja kollaseid õhupalle. Ja siis tuli välja, et me polegi kahekesi. Rahvast oli kohe kõvasti ja seinapeal oli plakat ja kõik söögid-joogid olid olemas ja ... ühesõnaga üks tore sünnipäevapidu võis alata.
Hehh sõbrad:-) See oli tõesti suur üllatus. Hea, et ma trepist alla ei kukkunud. Suured tänud teile kõigile selle sünnipäevapeo eest:-)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar