Kõige vastikum asi on valetamine. Tööalaselt kohtab seda päris palju. Nt: saadad inimesele meili ja faksi palvega midagi teha. Sa tead, et ta ootab seda ja nädal aega hiljem helistades ütleb ta sulle, et pole saanud seda kätte. Kuigi võid kindel olla, et see kiri on tal postkastis loetuna olemas ja faks seisab lauanurgal. Inimene pole lihtsalt sinu asjaga tegelenud. Vale tuleb osade inimeste suust kuidagi väga kergelt välja. Päris sageli oled fakti ees, kas seda inimest, kes sulle midagi selgitab või kellega sa koostööd pead tegema, võib ikka usaldada. Kas ta räägib tõtt või valetab seekord?
No ei ole siiani aru saanud miks inimesed valetavad. Enamus valed tulevad ju siiski ilmsiks. Palju parem oleks otse välja öelda: vabanda ma unustasin või vabanda ma pole jõudnud, mitte valetada: ei ma pole sinu kirja, faksi vmt kätte saanud.
Kui keegi küsib sult arvamust, siis ütle ausalt, kuid viisakalt, sest ta ju küsibki Sinu arvamust antud asjast. Valega võid tekitada paksu pahandust, palju probleeme ja häbistada ennast.
Juba küllaltki väikestel lastel võib täheldada valetamist. Kui nüüd vanemad ei pane tähele lapse valetamist ning ei piira/keela seda, siis valetamine süveneb ja sellest väikesest armsast põngerjast võib tulla üks vastik valelik inimene. Kust aga lapsed õpivad valetamist? Või on valetamine algselt nende jaoks mäng? Miks valetamist on ühiskonnas üha rohkem? Kas selle pärast, et üha vähem on vanematel aega pöörata tähelepanu oma lastele või ühiskonna käitumine õpetab neid? Kui põhjus on selles, mis siis praeguses tempos jätkates varsti saab. Kas mingi aja möödudes valetavad kõik, sest kõik teevad ju nii?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar