Sain täna kahe tunnise koolituse CMA-s meile loodud kodulehe sisu hoolitsemise osas. Alguses tundus infot kuidagi palju ja isand Kristjan (kes oli väga unise näoga ja kelle juuksed olid püsti peas) seletas ka kuidagi jube kiiresti. Mina aga mõtlesin vaikselt omas tempos kaasa. Üllatav oli see, et hiljem tööjuures asja näppides oli enamvähem kõik meeles. Meelde ei jäänud vist need asjad, millest ta kiiresti üle vuristas ja minu mõttekäik ei suutnud seda kuulda ja salvestada. Ometi tunnen ennast hoopis targemana ja asi hakkas huvitama. Kõik küsimused on üles kirjutatud ja saavad varsti Kristjanile esitatud, sest ma pean ju kõike oskama. Olen ettevõttes ainuke, kes koolitust sai ja kodulehe sisu korrasoleku eest hoolitsema peab. Tekkis soov saada veel koolitust arvuti ja sellega töötamise osas, sest olen ikka suht võhik ning peaksin/võiksin osata rohkem. Nii läheks töö kiiremini ja lihtsamalt. Aega saaks kulutada tähtsamatele asjadele, kui "jalgratta leiutamisele".
Võiks arvata, et peale kooli lõpetamist on igasugune õppimise isu otsas, kuid mul on see hoopiski kasvanud. Tundub, et koolis õpitu on täielik jama ja eluks/tööks vajalikke teadmisi ei omandata koolist. Elu ja töö õpetavad ikka palju rohkem ja palju huvitavamaid asju. Kool on lihtsalt väike ettevalmistus kõigeks selleks. Kõik huvitav on alles ees ja kõike soovitavat on võimalik saavutada, kui vaid ise veidike pingutada. Oi kui tore on olla noor.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar