Pühapäeval varakult voodist välja ja otsejoones Pärnu lennuväljale. Kohale jõudsime 10.05 ja lahkusime mingi seitsme-kaheksa paiku. Minust mitteolenevatel põhjustel sain hüpata ainult ühe korra ja seegi oli kõige hullem eksit, mis üldse olnud on minu 14 hüppe jooksul. Ja siis, kui mudilaste lennuk peale viit Kuusikule tagasi lendas, olingi õnnetu - teed endast kõik oleneva, mida oskad, et saaksid hüpata, kuid ikkagi ei saa. Ja siis öeldakse veel korduvalt erinevat moodi, et pole ise piisavalt palju tahtnud ja teinud jne. Mida ma veel peaksin siis tegema? Minu mõistus ei võta enam kinni. Alati on nii, et kui tahad, siis endast mitteolenevatel põhjustel, ei saa.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar