Pikk nädalavahetus

Eelmine nädal oli täis pidusid. Teisipäeval blondi keskkooli lõpetamine ja (grill)pidu Harkus. Kolmapäeval venna kutsekooli (üldehituse eriala) lõpetamine ja pidu Pärnus kodus. Neljapäeval varahommikul autole hääled sisse ja Rohuküla sadama poole. Kell kolm 2aastase Laura sünnipäevale ja õhtu jaanituli J sugulaste juures, Tikka ranna lähedal. Reedel sai lesitud rannasm ja õhtul laulvatel liivadel jalutamas. Võrratult ilus päikeseloojang ja tühi rand, mida ei leia paraku siit Harjumaalt. Laupäeval algas tants ja trall hommiku vara, kui J asus isamehe kohustusi täitma. Pulmad olid armsad ja ilmaga vedas. Teatud tava jäi küll samal päeval järgimata, kuid seda tehti järgmine päev salaja ja asjast on teadlikud vaid neli inimest:-). Pühapäeval läksime jälle randa, kuid enamus rahvast vedeles rannas rohkem tekkide all, kui tekkide peal ja nii sai sealt suht kiiresti tagasi tuldud.

Tegelikult oli tore nädalavahetus, mis siis, et hüppama ei jõudnud. Aa lohutab see, et Parasummer on peagi ukseees ja siis saab paugutada.

Käskkiri sõnumina

Käskiri nr 1.
22. juuni 2005.
Meie firma töötajatel on ajavahemikul 01. juuli kuni 01. september reedeti tööl käimine vabatahtlik. NB! Tööülesanded peavad sellele vaatamata täidetud olema. Käskkiri teha teatavaks kõigile keda see puudutab. Häid pühi:-)

Vat siis kaasaegseid ülemusi:-)

Kus kohast?

DSCN4205
Originally uploaded by kiisukrissu.

Arva ��ra, kust avaneb selline vaade?

lõpetamine

lõpetamine
Originally uploaded by kiisukrissu.

Laupäeval ei olnud kahel langevarjuril seljas tunked ja ranits, vaid hoopis pildil nähtu. Põhjuseks - Akadeemia Nord õigusteaduskonna magistratuuri lõpuaktus.

Õnnetu

Pühapäeval varakult voodist välja ja otsejoones Pärnu lennuväljale. Kohale jõudsime 10.05 ja lahkusime mingi seitsme-kaheksa paiku. Minust mitteolenevatel põhjustel sain hüpata ainult ühe korra ja seegi oli kõige hullem eksit, mis üldse olnud on minu 14 hüppe jooksul. Ja siis, kui mudilaste lennuk peale viit Kuusikule tagasi lendas, olingi õnnetu - teed endast kõik oleneva, mida oskad, et saaksid hüpata, kuid ikkagi ei saa. Ja siis öeldakse veel korduvalt erinevat moodi, et pole ise piisavalt palju tahtnud ja teinud jne. Mida ma veel peaksin siis tegema? Minu mõistus ei võta enam kinni. Alati on nii, et kui tahad, siis endast mitteolenevatel põhjustel, ei saa.

Uni ja unes

Hommikuti ärgates ei mäleta ma kunagi, mida ma unes nägin, kuigi tean, et midagi põnevat oli. Samuti eristan seda, kas oli hea või halb unenägu.
Magades vahel inimesed räägivad, siputavad jalgu/käsi ja mõned isegi käivad.
Ema sõnade järgi pidavat ma juba lapsest saati öösel seletama ja päris selget juttu ajama. Seega võib juhtuda, et ma lobisen öösel mõne saladuse välja:-)))
Eile hommikul ja täna hommikul teatas aga mu voodikaaslane, et ma olla öösel itsitanud (naernud). Ise ei tea, mis asi mind naerma võis ajada.
Kas öösel magades "tegutsevad" need, kes magavad väga sügavalt või kõik ja mille kummalisega teised hakkama saavad?

Tõstan käed

Autojuhid ja liiklus on muutunud õudsaks. Enamus autojuhte tuleks saata tagasi autokooli ja siis veel aastake lasta neil sõita sõiduõpetaja järelvalve all, sest ei tunta liikluseeskirju ja liiklusmärke. Juhid on läinud meeletult lohakaks. Sa võid ju ise sõita ettevaatlikult ja kõike reegleid jälgides, kuid lambad suudavad sulle ikka sisse sõita või tekitada liiklusohtliku olukorra. Võibolla lihtsalt sattusin mina paljude lammaste ette/taha/kõrvale nädalavahetusel sõitma, kuid praegu on tõesti see tunne, et panen juhiload koju sahtlisse ja ei istu ühegi auto rooli. Sõidan parem taksoga, ühistranspordiga või kellegi kaasreisijana.

Lisaks mõtlesin sügavalt oma sõiduoskuste üle, kuid ise ei oska ju adekvaatset hinnangut anda.

Ou-jeee

Sain täna kahe tunnise koolituse CMA-s meile loodud kodulehe sisu hoolitsemise osas. Alguses tundus infot kuidagi palju ja isand Kristjan (kes oli väga unise näoga ja kelle juuksed olid püsti peas) seletas ka kuidagi jube kiiresti. Mina aga mõtlesin vaikselt omas tempos kaasa. Üllatav oli see, et hiljem tööjuures asja näppides oli enamvähem kõik meeles. Meelde ei jäänud vist need asjad, millest ta kiiresti üle vuristas ja minu mõttekäik ei suutnud seda kuulda ja salvestada. Ometi tunnen ennast hoopis targemana ja asi hakkas huvitama. Kõik küsimused on üles kirjutatud ja saavad varsti Kristjanile esitatud, sest ma pean ju kõike oskama. Olen ettevõttes ainuke, kes koolitust sai ja kodulehe sisu korrasoleku eest hoolitsema peab. Tekkis soov saada veel koolitust arvuti ja sellega töötamise osas, sest olen ikka suht võhik ning peaksin/võiksin osata rohkem. Nii läheks töö kiiremini ja lihtsamalt. Aega saaks kulutada tähtsamatele asjadele, kui "jalgratta leiutamisele".

Võiks arvata, et peale kooli lõpetamist on igasugune õppimise isu otsas, kuid mul on see hoopiski kasvanud. Tundub, et koolis õpitu on täielik jama ja eluks/tööks vajalikke teadmisi ei omandata koolist. Elu ja töö õpetavad ikka palju rohkem ja palju huvitavamaid asju. Kool on lihtsalt väike ettevalmistus kõigeks selleks. Kõik huvitav on alles ees ja kõike soovitavat on võimalik saavutada, kui vaid ise veidike pingutada. Oi kui tore on olla noor.

Uues kohas

Kes veel ei tea, siis alates tänasest (st 06.06.05) olen tööl AS Ühendatud Kapitalis, juristina. Hommikul tööle minnes oli selline esimesse klassi mineva lapse tunne - ärevus, hirm (äkki ei saa hakkama või on jälle nõme koht) ja uudishimu (mis inimesed seal ees juba on, mis töö mind ees ootab jne). Kodus läks sättimisega ikka päris korralikult aega, sest esimene välimine mulje tähendab palju ja kus sa siis tahad hommikul unine ja hoolitsematu uues kohas välja näha.

Kohale jõudsin õigel ajal. Töökoht asub City Plaza 11. korrusel, kus on ilus vaade üle linna. Kontoris toimus esmalt mitme tunnine ettevõtte tutvustamine ja pea ei suutnud kõike korraga kinni võtta. Hea, et töökaaslasi on 8 ja vähemalt nende nimed suutsin esimese poole tunniga meelde jätta. Kollektiiv tundub meeldiv olevat, kuid jällegi olen kollektiivis kõige noorem. Tööülesannetega otsustati mind see nädal mitte eriti koormata, vaid lastakse vaikselt harjuda mul uue kohaga ja neil minuga. Tööpäev möödus kiiresti, kuigi igat oma tehtud tööd kontrollisin 10 korda üle - ei taha esimesel päeval kohe mingi sitaga hakkama saada.

Homme algab jällegi tööpäev kell 10, kuid hoopiski koolitusega kuskil CMA-s. Nimelt tegid nemad kodulehe ja selle eest pean edaspidiselt hakkama hoolitsema mina. Väidetavalt pidi see lihtne olema ja 2 tunniga ära õpitav. Jeh - kas ka mina sellega hakkama saan või saab see koolitaja minuga veel korduvalt suhelda:-). Asi tundub põnev.

Samas olen ka veidi õnnetu, sest ei suuda leida omale inglise keele õpetajat, kes oleks nõus esialgu kolme kuu jooksul aitama inglise keele meelde tuletamises. Pole inglise keelt eriti aktiivselt pea kolm aastat kasutanud ja see on veidi rooste läinud. Kõik õpetajad pagevad puhkusele ja ei taha esialgu kuuldagi midagi eratundide andmisest. Samuti on enamus normaalsed keeltekoolid suvepuhkusel või kursused täis. Otsingud jätkuvad, sest ma ei jäta jonni - keegi peab ju kuskil olema. Lisaks võivad kõik mulle inglise keelseid huvitavaid raamatuid tuua lugemiseks, sest seegi peaks aitama inglise keelt meelde tuletada.

NB! Külla võite hiljem tulla, sest oma õige koha saan alles augustis kuna mööblitootja arvas selleks ajaks minu mööbli valmis saavat.

NB!! Ülemusega, kes paitab minu hobist huvitatud olevat, lõunal käies sain väikese lootuse, et saan töölt vabaks Parasummeri ajaks. Hoian pöialt:-)

Õpetuseks teistele mudilastele

Nii juhtus
Originally uploaded by kiisukrissu.

Vari tuleb avada õiges asendis. Minu viga laupäeval oli see, et suutsin avamisel keha kallutada paremale ja sellest sain väikese mälestuse ja õppetunni.
Järgmisel hüppel ei kallutanud enam keha.

Lepingud

Nii, tänases päevas olid aktuaalsed kaks lepingut.

Esimene neist sõlmiti 05.04.2004 ja lõpetatakse 02.06.2005, poolteks olid füüsiline ja eraõiguslik juriidiline isik.

Teine sai sõlmitud 12.07.2003 ja lõpetatakse 06.07.2005, poolteks oli/on kaks füüsilist isikut.

Esimest sorti lepinuid on ka varem sõlmitud ja arvatavasti saab veel mitmeid sõlmitud.

Teine aga oli esimest korda minu allkirjaga ja praeguse seisuga ei soovi ma sellist enam lähema 10 aasta jooksul vast sõlmida. Ja üldse, kas seda lepingut ikka on vaja, saab ju väga hästi ka ilma selleta. Kus olid küll mu mõtted siis? Olin ikka liiga roheline. Hea, et millegi muuga hakkama ei saanud (st kaasanud kolmandat isikut, kelle õiguste eest peaks nüüd hea hakkama seisma) ja ei pea magistritöö teemat oma elus rakendama hakkama, vaid võin jätkuvalt teistele selles osas nõu anda ja vajalikke pabereid koostada.

Jah, ja homme kell 11.45 on siis see aeg, mil lõpuks ometi saab asuda kaitsma oma kirjatööd neljaliikmelise komisjoni ees. Loodan, et komisjon on samal arvamusel retsensendiga:-) ja õhtul põhjust tähistada ning 18.06 võib uhkusega võtta Estoonia kontserdisaalis oma diplom rektorilt vastu. Ning sellega on lõppenud veel üks leping.