reede, august 06, 2010

Vahekokkuvõte

(naiste 8-way harjutab exitit 2010. a Parasummeril)
Alustasin 2004, kui tegin oma esimese tandemhüppe Pärnus Parasummeril. Peale seda tuli kindel soov jätkata ja nii olingi 23. juuli 2004 ELAK-i IAD kursusel. Kursust viis läbi wolli ja meid oli kursusel 5, kellest lõpuks jõudis sama nädalavahetus lennuväljale 2 ja me mõlemad hüppame tänase päevani. See teine oli muide VEL. Esimesed iseseisvad hüpped tegin Ämari lennuväljal ja too suvi sai tehtud 4 iseseivat hüpet. Järgmine aasta tegin juba 38 hüpet ja lisaks olin ootamatult ka põhivarju pakkimise instruktor ja Parasummeril pakkija. 2005. aasta Parasummeril tegin ka oma esimese iseseisva 4 km hüppe. Järgnevad aastad olid veidi ikaldused - 2006. a 10 hüpet, 2007 ja 2008 mõlemal korral 7. Tagasi sain hoo 2009, kui sain lahti krambist ja sellest tingitud kontrollimatust pöörlemisest ning tegin hooajal enda andmeil 32 hüpet. Igat hooaega on mul suht raske alustada - talv teeb oma töö ja hirm lennukisse minna on meeletu. See aasta oli isegi nii suur, et ma olin 100% kindel hüppamise lõpetamisest. Vaatasin siis kodus videosid, hüppekostüümi, prille, kiivrit ja altikat ning otsustasin proovida veel ühe korra. Sellest korrast on praeguseks saanud 25 hüpet ja entusiasmi sain juurde Parasummeril, kus juhtusin austraallase Dale´iga hüppama ja mulle meeldis meeletult, kuidas ta juhendas ja julgustas. Nüüd siis on iga reede küsimus kas hüppama või Tiduverre/Hiiumaale ehk siis kas olla langevarjur või wuffotada.
Peas tiirleb veel üks mõte: kiiver on, prillid on, tavalised tunked on, roosad FlightClub persekaitsed on (Steffanilt kingituseks saadud), altikas ka. Nüüd on veel jäänud isiklikku varustusse varuda varju komplekt ja FS tunked. Hetkel hüppan laenatud varjuga ja kui Jaanus lubab, siis ka tema omaga ning FS tunkesid olen laenanud CVI-lt (väga lahedad roosad tunked, mu lemmikud, kuigi kukkusin nendega kujundist alla), KKU-lt ja KKA-lt. Tõsine peamurdmine, kumbad hankida, sest ma ikka pelgan jälle seda kevadist hirmu. Mis siis saab, kui ta saabki ükskord must võitu ja istun siis oma varustuse otsas.

4 kommentaari:

Liisu ütles ...

Ma võin Sulle nii fs tunkesid kui varustust pakkuda. :)

Pirts ütles ...

Ja hirmust üle saamiseks tulge vahepeal meile külla. Siin saab talv läbi hüpata :)

Kristi ütles ...

Kusjuures Liisu ma mõtlesin su fs tunkede peale. Võtan ühendust ja räägime

Anonüümne ütles ...

kui sul on tahtmine ja hirm, siis toeta tahtmist varustuse soetamise, ilusate hüppevideote vaatamise või muude käepäraste vahenditega.

punnitada pole mõtet ainult siis, kui tahtmine on lahkunud.

aga teinekord on hirm nii suur, et alati ei saa aru, kas tahtmine on hirmu taga alles või mitte.