See aasta võtsime jaanid vaiksemalt ja väiksemalt vastu, kui eelnevad aastad. Tulid need, kes ise tulla tahtsid. Reklaami ei teinud, kellelegi eraldi kutset ei saanut ega keelanud tulla.
Ilm oli võrratu see aasta ja nii otsustasime Janega niisama vedelemise asemel puud riita laduda. Tulemus pildil. Kata, Jaks ja Ranar tegutseisid ka terved päevad - käisid kraavis ja jões kalal, aitasid puid tassida ning nautisid igaüks omas kausis päikese käes veemõnusid. Koerad (DD ja Nora) mängisid hommikust õhtuni ning vahepeal jahutasid ennast mudases kraavis.
Reedel proovisime ära kaugelt tööl käimise, st hommikul Tiduverest Tallinna tööle ja õhtul tagasi. No ei sobi hästi meile see värk, sest see on puhas aja raiskamine ja mul oli hommikul tükk tegemist, et mitte roolis magama jääda. Mõne korra kuus võib nii, kuid iga päev sedasi sõita kokku 120 km ma ei kujutaks ette.
Küpsetamistega on asjad hetkel ühelpool ja Saijatalus olen oma töödega järjele saanud. Nüüd tuleb tõsisemalt hüppekostüümi otsima hakata. Olin küll hooaja alguses kindlal veendumusel, et ei hüppa enam, kuid teiste poolt ülesse riputatud videod ajavad ikka hüppe isu peale küll ja peab ju sünnipäevaks sõprade poolt kingitud altika järgi proovima.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar