reede, märts 11, 2005

Sai eile üle tüki aja jälle veepalli mängitud ja veendusin, et see on ikka üks karm mäng. Kui eelnevad korrad pole see oma karmusest jälge suutnud minu kehale jätta, siis seekord sai märk kirja. Läksin koju paistes kulmuga:), mis õnneks praegu välja ei paista, aga tunda annab.
Et mitte öelda seda e-tähega sõna, siis ütlen hoopis nii: paistes kulmu pole ma varem mitte ühtegi korda saanud. Nüüd siis sain ka tunda, mida see tähendab.
Ja ma ei ole Sinu peale pahane ega midagi sellist, sest eks ma olin ise ka veidi süüdi:)

Kommentaare ei ole: