Lõpuks ometi oli ka minu väike vennani jõudnud kutse kaitseväeteenistusse ja venna teatas uhkusega, et ta pääseb sellest kohustusest kindlasti minema ning ajateenimine on mõttetu aja raiskamine. Samasugust juttu olen kuulunud ka teistelt noormeestelt ja minu jaoks jääb siiski arusaamatuks, miks lastakse enne ennast sandiks tunnistada, kui et läbida kaitseväeteenistus. Kas tõesit on uhkem öelda, et ma pole käinud, sest olen tunnistatud kõlbmatuks selle jaoks? Kas tõesti Eesti naised on need, kes peaksid kunagi riiki kaitsma hakkama? Üha rohkem naisi soovib ju vabatahtlilkult asuda ajateenijaks.
Kurvaks teeb ka see, et mina ei saagi uhkusega vaadata, kuidas minu väike venna laigulises mundris marsib ja räägib muljeid õppustel toimunud sündmustest.
1 kommentaar:
Einohh. kallis laps, pole sul ju möistuse raasugi. kellearust see Eesti ennast kaitsta suudab. Venelane peale tuleb peame ikkagi NATO-lt abi paluma.
Postita kommentaar