Tagasi keraamikas

Pärast aastast pausi hakkasin uuesti keraamikas käima, sest lapsevanem peab vähemalt ühe õhtu nädalas saama tegelda oma hobidega. Jaanus käib juba pikemat aega neljapäeviti võrkpalli mängimas, kuigi alguses, kui ta hakkas uuesti käima oli meil kokkulepe, et läheb siis kui vähemalt üks poistest on magama saadud. Lihtsalt võimatu oli neid varem üksi magama panna, sest mõlemad tahtsid tiss suus magama jääda ja kumbki ei oodanud vaikselt voodis kuni teine magama jääb. Ühel hetkel aga vaatasin, et Jaanus saab nad suurepäraselt ise magama ja poistel polegi vaja tissi otsas magama jääda. Minu jaoks tähendas see seda, et võisin õhtuti laste magamamineku ajal kodust ära olla. Leppisimegi kokku, et kord nädalas õhtul käib Jaanus trennis ja mina keraamikas. Esimene kord keraamikas polnud üldse mu süda rahulik - polnud ju varem Jaanus õhtul sedasi lastega üksi jäänud. Kaua ei julgenud keraamikas olla ja kogu see tunnike, mis ma seal olin, olid mõtted lastel ja vaatasin pidevalt telefoni, et ega see ei helise. Kuna mul on nii suurepärane mees ja
laste isa, siis sai ta lapsed ise magama ilma suurema vaevata.

  

Üks õhtu paar tundi tegelda oma hobiga on suurepärane vaheldus ja akude laadimise võimalus, eriti vaimselt. Iga korraga lähen kergema südamega keraamikasse, toimetan rahulikumalt saviga-glasuuridega ja ei muretse enam nii palju laste pärast. Juba enne laste sündi tundsin, et saviga tegelemine on korralik energialaeng. Oma osa mängib kindlasti ka koht ja seltskond kellega koos ühe laua taga istuda ning lobiseda. 

Peale aastast pausi keraamikas tegin esimeseks tööks kella vennale ja tema naisele pulmakingiks. 

(see pilt on tehtud telefoniga ja ma ei saa kuidagi seda siia bloggise paremaks keerata)