Pääsukesed

Meil on Tiduveres 2 pääsukeste pesa: üks räästa all ja teine kuuris tala küljes.
Kaks nädalat tagasi siutsus Räästa pesakond ja ema-isa linnukestel oli kibe kiire. Siuh pesasse ja enne kui sa jõuad silmagi pilgutada on tal pojad toidetud ja uuel ringil. Ja juba läheneb teine pesale... siuh sisse ja kiiresti välja uuele ringile. "Tala pesakonnas" oli olukord suht rahulik. Üks linnukestest istus aegajalt pesal ja soojendas mune, teine istus eemal eletrijuhtmel, jälgis olukorda ja ükshetk tõi pesast munakoore. Lendas sellega eemale ja lasi nokast lahti. Tuul kandis koore keldri katusele. Linnuke tõi selle seal ära ja lasi uuesti lahti. Nüüd kukkus koor rohu sisse ja rahulolev linnuke istus juhtmele laulma. Teine käis ikka aegajalt pesal istumas ja mune ja ühte koorunud pojukest soojendamas.
Eelmine nädal laupäeval vaatas Räästa pesast neli pojukest inimeste tegutsemist ja ootas ema-isa, kes olid süüa toomas. Pühapäeval ei paistnud enam kedagi Räästa pesas, kuid hoovis oli pääsukesi varasemast rohkem. Järelikult Räästa pesakond oli juba nii suur, et õppisid lendama ja iseseisvat elu. "Tala" pesast kuuldus siutsumist ja ema-isa linnul kibe kiire pojakeste toitmisega.
Nii ma olen pea iga nädalavahetus võtnud aja maha ja jälginud mõned minutid nende linnukeste tegemisi. Ja siis tuligi meelde, et kui lindudel on pojad piisavalt suured ja tugevad, alustavad nad lendu lõunasse ja meile tuleb sügis - vihm, tuul ja külm. Hommikuti Tiduveres ärgates ei ole siis enam kuulda lindude laulu. Tuleb vahepeal aeg, kus pole eriti midagi võimalik väljas teha.