Uskumatu, kuidas suudab inimene nendel mägedel ära väsida vaid 5 tunniga. Eile õhtul olid kõik võimalikud lihased pehmod. Inimesed on siin väga lahked ja lõbusad. Täna aftersky Lehmatallis:-)
esmaspäev, veebruar 20, 2006
reede, veebruar 17, 2006
Austrias
Homsest alates olen nädal aega Austrias Ischgl´is lauatamas. Töö asjad lõpetatud, reisiärevus sees ja asjad koos, puudu veel sini-must-valge sall, mida lähen Kadri algatusel Kaubamajast otsima.
Äge on, et saab taas lennukiga sõita (ja ka maanduda) ja tervelt 6 päeva kõrgel mäel lumes mütata. Käia esimest korda ära Austrias ja kui õnnestub, siis piiluda ka veidike Sveitsi.
Töökõnedele ei vasta, kui tõeline häda käes, eks saadavad sõnumi. No ja mis hullu siin ikka juhtuda saab, kõik suured inimesed ju ja minu hoolealune lennuk läheb nädalaks korralisse hooldusse. Ja kui kohviaparaat neile tõesti keeldub kohvi andmast (mida ta paraku vahel nendega teeb), eks siis loevad ka lõpuks juhendit või toovad 6. korruselt kohvi:-)
Ise suutsin täna suures reisiärevuses HP3015 kombaini meie seatud seaded kõik kustutada, kuid taastada ei osanud enam. Peamine probleem on see, et faksil oli mälus kohustus ise null ette valida väljahelistamisel, kuid see on nüüdseks kadunud:-) Nalja hakkab tööl saama, kui töötajatel ei jäänud meelde, et null tuleb käsitsi ette valida.
Äge on, et saab taas lennukiga sõita (ja ka maanduda) ja tervelt 6 päeva kõrgel mäel lumes mütata. Käia esimest korda ära Austrias ja kui õnnestub, siis piiluda ka veidike Sveitsi.
Töökõnedele ei vasta, kui tõeline häda käes, eks saadavad sõnumi. No ja mis hullu siin ikka juhtuda saab, kõik suured inimesed ju ja minu hoolealune lennuk läheb nädalaks korralisse hooldusse. Ja kui kohviaparaat neile tõesti keeldub kohvi andmast (mida ta paraku vahel nendega teeb), eks siis loevad ka lõpuks juhendit või toovad 6. korruselt kohvi:-)
Ise suutsin täna suures reisiärevuses HP3015 kombaini meie seatud seaded kõik kustutada, kuid taastada ei osanud enam. Peamine probleem on see, et faksil oli mälus kohustus ise null ette valida väljahelistamisel, kuid see on nüüdseks kadunud:-) Nalja hakkab tööl saama, kui töötajatel ei jäänud meelde, et null tuleb käsitsi ette valida.
pühapäev, veebruar 12, 2006
Juhu II
... ja mõned esimesed lauaga hüpped sai ka tehtud. Igatahes väärt nädalavahetus oli ja nüüd loen päevi Austriasse sõidu alguseni.
Juhuuu
Kes ütles, et lauaga sõitmiseks peab mäele minema? Jäätunud lumisel lahel köiega Niva taga oli palju ägedam sõita. Kui mina Niva roolis olin harjutas Tikka hüppeid ja ma üritasin ta sõitu võimalikult huvitavaks teha ning eks see õnnestus ka, sest lumelaua saabastega oli gaasipedaali tunnetamine kohati päris raske. Tikka on vanakoolimees oma Niva roolis ja sõitis rahulikult, nii et ma sain õppida lauaga auto taga sõitmist ja ...
Jäätee Heltermaa-Rohuküla
... pole küll ametlikult avatud veel, kuid Hiiumaale saime seekord 25 minutiga ja ilma 1,5 h praamis loksumiseta. Minu jaoks oli see esmakordne sõit jääteed mööda mandrilt saarele ja tagasi. Sinna minnes oli väga vastik tunne sees. Õhtul rääkisid hiidlased uskumatuid lugusid jääteel sõitmisest.
pühapäev, veebruar 05, 2006
neljapäev, veebruar 02, 2006
Minu hoidja
Minu hoidja sai täna 95 aastaseks. Suurimad õnnesoovid on läkitatud teele ja veel suuremad saab üle anda laupäeval koos kallistustega.
Kes ta siis selline on? Ta ei ole sugulane, kuid on hõimlane (täpsemalt vanaonu ämm). Minu jaoks on ta olnud kui üks vanaema ja hüüan teda tänaseni Väikevanaks. Minu esimesed mälestused temast on väga hägused. Kõigil sugulastel on aga meeles järgmine seik: Väike K ja ema lähevad lasteada ja keset Tammsaare tänavat teatab väike K, et ta ei pea sinna minema, sest keegi hoidjatest on ikka kodus ja nõus teda hoidma ning järgmiseks teatab kõva häälega - ma tean, Väikevana on alati kodus ja nõus mind hoidma. Emal ei jäänudki muud üle, kui mind Karja tänavale viia (seal elas ja elab praegugi Väikevana).
Väikevana on:
- see, kes õpetas mind sööma kohupiima ja tema retsept on senini minu lemmik.
- see, kellele kartsin kõige rohkem rääkida lahutusest, kuid kes kõige positiivsemalt selle vastu võttis. Nimelt teatas ta, et väga õieti tehtud otsus, kui ikka ei ole ise rahul. Elada tuleb nii, et ise oleksid õnnelik ja rahul.
- alati terve ja positiivse ellusuhtumisega. Ta ei salli ravimeid ja arste ning on haige olnud alles nüüd kõrges vanuses. Ise ütleb ta selle kohta, et masin väsib.
Tema kohta võiks öelda ainult positiivset, sest ma pole kunagi kuulnud, et ta karjuks kellegi peale või hädaldaks millegi üle. Alati kui kahtlen, kas minna Karjasse või mitte, siis mõeldes temale lähen ikka, sest olgem ausad - see võib jääda viimaseks korraks.
Kes ta siis selline on? Ta ei ole sugulane, kuid on hõimlane (täpsemalt vanaonu ämm). Minu jaoks on ta olnud kui üks vanaema ja hüüan teda tänaseni Väikevanaks. Minu esimesed mälestused temast on väga hägused. Kõigil sugulastel on aga meeles järgmine seik: Väike K ja ema lähevad lasteada ja keset Tammsaare tänavat teatab väike K, et ta ei pea sinna minema, sest keegi hoidjatest on ikka kodus ja nõus teda hoidma ning järgmiseks teatab kõva häälega - ma tean, Väikevana on alati kodus ja nõus mind hoidma. Emal ei jäänudki muud üle, kui mind Karja tänavale viia (seal elas ja elab praegugi Väikevana).
Väikevana on:
- see, kes õpetas mind sööma kohupiima ja tema retsept on senini minu lemmik.
- see, kellele kartsin kõige rohkem rääkida lahutusest, kuid kes kõige positiivsemalt selle vastu võttis. Nimelt teatas ta, et väga õieti tehtud otsus, kui ikka ei ole ise rahul. Elada tuleb nii, et ise oleksid õnnelik ja rahul.
- alati terve ja positiivse ellusuhtumisega. Ta ei salli ravimeid ja arste ning on haige olnud alles nüüd kõrges vanuses. Ise ütleb ta selle kohta, et masin väsib.
Tema kohta võiks öelda ainult positiivset, sest ma pole kunagi kuulnud, et ta karjuks kellegi peale või hädaldaks millegi üle. Alati kui kahtlen, kas minna Karjasse või mitte, siis mõeldes temale lähen ikka, sest olgem ausad - see võib jääda viimaseks korraks.
Tellimine:
Postitused (Atom)