Kust leiab aega

Mul on täiest puudu nädalast 1 päev või igast päevast 2 tundi.
Millega ma siis tegelen: pea iga päev koeraga jalutamas hommikuti 30-45 min ja õhtul u 1 h; tööl AV-s tööpäeviti 8.30-17.30; esmaspäeva ja neljapäeva õhtul küpsetan leiba; esmaspäval koristan, triigin ja/või õmblen; teisipäev ja neljapäev 19.30-21.30 grossing ja jooks; kolmapäev massaažis; mitmel õhtul teen ka süüa järgmiseks päevaks; reede õhtust pühapäeva õhtuni maal, Pärnus või Hiiumaal.
Kusjuures tööpäeviti tõusen u 6.30 ja magama lähen 23.00, vähema unega ma hakkama ei saaks eriti.
Teha tahaks veel: firma asjad jooksma, kontrabassi tunde võtta, tennist mängida ja olla kultuurne (kino, teater, kirjandus) ning suve poole tahaks ka rulluisutamas käia.
Peab vist oma päevakava korralikult üle vaatama. Äkki ikka kuskile on võimalik need veel teha asjad mahutada.

Et siis 7 tõde ka minu kohta

1. Naudin kokkamist, kuid ma pole miski gurmeekokk. Kui vaid leiduks rohkem aega ja rohkem sööjaid.
2. Tulenevalt punktist 1 kahetsen ma aegajalt, et ei läinud siiski õppima Tallinna Majaka Teeninduskooli, kus sisseastumiskatsetel olin parim kokk-kondiitri erialal.
3. Mulle meeldib rohkem kuulata kuidas ja mida teised räägivad, kui et ise rääkida, sest ma ei oska oma keerulisi mõttekäike tihti sõnadesse panna ja ma ei viitsi inimestega vaielda, sest nii ehk naa on igal inimesel oma arvamus asjast.
4. Olen korra ja süsteemide armastaja, kuid vahel siiski laisk.
5. Mulle ei jää kunagi meelde kuulsuste nimed ja nende rollid. Neid on väheseid kuulsusi, kelle nime, näo ja rolli ma kokku suudan viia. Kõik see kehtib poliitikute, muusikute ja näitlejatega.
6. Ma mäletan kaua, kui keegi on mulle käki keeranud või haiget teinud. Samas ma ei pea ta vastu viha, lihtsalt miski kaitsehoiak on sees.
7. Mulle meeldivad väga lapsed, eriti vanuses 0-5. Nad on nii armsad, ehedad ja kavalad.

Meenutusi

autor Vx
Huvitav, et mõnd lugu kuulates või pilti vaadates tuleb alati täpselt üks ja sama asi meelde. Nt selle pildiga (õigemine kogu selle fotoseeriaga) on meeles, kuidas me suht äsja olime tulnud Taist ja ma olin šokolaadpruun. Vx helistas ja ütles, et leia omale nüüd valged sukad ja kingad ning tule stuudiosse. Ülejäänu (kostüümi ja meikija) organiseeris ta ise. Ma kammisin vist kõik võimalikud pesupoed Tallinnas läbi, et leida valgeid sukki. Kummalisel moel oli neid ainult ühes poes ja needki viimased.

Leivaauto

Tänaseks oli siis leivahuvilisi 6. Taignakauss oli täitsa ääreni täis ja sõtkuda oli ka raske. Peab käelihast treenima hakkama. Ostsin paremad vormid, nii et nüüd mahub ahju ilusti 6 leiba, mis kõik kaaluvad u 1 kg. Poole küpsemise peal tõstsin ülemised alla ja alumised ülesse ning tundub, et kõik küpsesid ilusti valmis. Kodu oli jälle leivalõhna täis ja nii saab olema iga nädal kas kord või kaks, olenevalt kuidas huvilisi on ning eks näis kauaks neid on.
Hommikul viisin värksed leivad Kadrile, kelle juurest siis huvilised saavad omad leivad kätte (siit ka leivaauto).
Kui ma nüüd kellelegi olen lubanud küpsetada, kuid ära unustanud, siis antagu julgelt teada.
Kadri hoolitseb leivapealse ja kõrvalise eest ning pakutava leiate siit.
P.S. Nüüd on juba 3 püsiklienti :-)

Väsinud

Ma olen kõigest nii väsinud, et kipun juba asju unustama ja muutun ükskõikseks. Õnneks peaks üks kuu jooksul asjad paika loksuma ja elu taas normaalseks minema või hoopis kõik peapeale pöörduma:-)
Igatahes, praegu tahetakse mult korraga väga mitme olulise asja suhtes otsust, kuid ma ei suuda ja ei taha otsuseid teha. Miski seesmiselt ütleb, et ära kiirusta ja oota üks kuu-kaks. Aega aga kõigi nende otsuste tegemiseks nii kaua pole. Oi kuidas ma praegu tahaks näha tulevikku, no nii 6 kuud ette.
Kui kõik hästi läheb, siis kindlasti kirjutan kunagi ühest kogemusest pikemalt, et teistel sama murega inimestel oleks teada, mis nendega toimuda võib.