Lapsed laulmas

Meie Reelika on beebist peale käinud laulmas. Algul Musamaris, siis tädi Kadri juures Salme Kultuurikeskuses ja nüüd Meero Muusikus. Ma olen neis kõigis kohtades vähemalt korra käinud temaga kaasas või kuulamas ning alati on see nii armas olnud (õnnepisar ei ole kordagi jäänud tulemata).

Seekord käisime Reelit kuulamas Salme Kultuurikeskuses, kus laulsid Meero Muusik laululapsed. Lapsed olid vanuses 2-18 ja kõige vahvamad olid ikka 2-5 aastased põnnid. Nad on nii armsad ja käituvad laval hoopis vabamalt, kui suuremad lapsed. Ja oi kui tähtsad nad on pärast esinemist:-) Kujutan ette, milline sigimine-sagimine toimus lavataga, sest ega need põnnid pole tuimad tükid, kes ühe koha peal rahulikult suudavad istuda. Au ja kiitus juhendajatele, sest korraldus oli väärt.

Ilusat õhtut Salmes häirisid veidi vanemad saalis, kes kräunutasid oma lapsi ja segasid sellega teistel kontserdi jälgimist. Arumaeisaa sellistest.

Käidud

Tallinn-Copenhagen-Bangkok-Samui-Phuket (ja Similanid)-Bangkok-Copenhagen-Tallinn.
Jäime reisiga igati rahule ja oleks tahtnud sinna veel kauemaks jääda. Puhkus oli aktiivne ning sai liiga kiiresti otsa. Elamusi oli erinevaid.

Bangkok oli kole suur linn, kus nüüd on käidud ja kuhu tagasi enam ei läheks - sudune, miski lehk üleval, päikest ei näe, maja-majas kinni.

Samui on saar, kus mina oleks terve puhkuse veetnud. Eriti kaunis oli meie peatumispaik, kus nägi toa aknast vaadet pildid. Sõitsime saarel motorolleritega ringi ja külastasime ka kohalikku tai-poksi turniiri, mis oli omaette elamus (kõik see lõhn, inimeste kaasaelamine, kihlveod).

Phuket on armas seal, kus on vähem turistidele orienteeritud. Meie olime Rawai ranna kandis, kuid külastasime ka Patongi (sai meie poolt nimeks Põrgu), Karonit ja Katat. Ringi seiklemiseks jäi meil Jaanusega ainult mõned päevad, sest käisime kuuel päeval sukeldumas. Läbisime kahe Eesti poisi, kes kolisid Phuketile 2 a tagasi, käe all sukeldumiskursused NDL koolkonna õpetuste kohaselt. Esimesed juhised saime paadis, kui suundusime sukeldumiskohta nimega Racha Yai (tõlkes Suur Kuningas). Panime ise asjad kokku ja vette, 6,7m sügavusse 34 minutiks. Tegime vajalikud harjutused (st õppisime hõljumist ja tasakaalustamist jmt) ja koralle ning kalu vaatama. Järgmise sukeldumise tegime paari tunni pärast uuesti ja samasse kohta, kus jälle vajalikud hajutused ja ringi liikumine. Sügavuseks saime 7,9 ja 46 minutit. Esimene kursus (PADI mõistes OWD) oli 3 päeva ja iga sukeldumise eel saime uusi juhiseid, all tegime harjutusi ja suundusime üha sügavamale. Kuna asi tundus väga tore, siis otsustasime võtta ka järgmise taseme kursuse kohe otsa. Seal sai juba käidud vrakil (King Cruiser, 29.6 m) ja koopas (Koh Dok Mai, 20 m). Oma 8. ja 9. sukeldumisel nägime leopard haisid. Viimased 7 sukeldumist tegime Similanidel: Shark Fin-Reef (28,3m), Anita´s Reef (22,5m), East of Eaden (18,2m), öösukelumine, Elephant Head Rock (34m), Deep Six (31,4m) ja Beacon point (21,3m). Mida rohkem sukeldusid, seda mõnusamaks asi läks. Kokku on nüüd käidud veeall 16 korda, maksimum sügavuseks saime 34 ja pikim aeg oli 46 minutit. Veealune maailm on hea rahulik ja ilus. Sukeldumise käigus nägime nii palju erinevaid isendeid, kuid erilisemad olid veemadu, moreeni, (white deep reef)haid, barrakuuda ja krabi. Tunda sai ka tugevaid hoovusi, milles ujumine oli ikka tegu omaette.

Eksam - iga kursuse eest tuli mask peas ja snorgeldamistoru suus juua 1 pudel õlut (st õlu kallati ülevalt toru otsast sisse). Te ei usu, aga isegi Jaanus jõi oma õlled ära. Loodetavasti saabub veel selle aasta sees ka meie sukeldumiskaart, millel on siis kirjas Universal diver/Advanced OWD.

Inimesed Tais on sõbralikud, abivalmis ja naeratavad. Liiklus (vasakpoolne muide) on rahumeelne ja kõik tahavad turvaliselt oma sihtkohta jõuda. Ilm oli soe (30-33 kraadi), päikesepaisteline, mõni õhtu lõi välku ja sadas nii 10 min. Vesi oli seal soolane, kuid kuuendaks sukeldumispäevaks olime sellega täitsa ära harjunud.

Järgmisena võiks minna Vietnami ja/või Lõuna-Ameerikasse.

Pildid