Juubelite aasta ja suvised plaanid

See aasta meie lähikondlaste seas siis rohkem juubeleid - oli minu isa 50, see nädalavahetus Jaanuse isa 60 ja sügisel minu 30. Hakkan vaikselt harjuma selle mõttega, et saan 30 ja suurem ahastus oli 29. sünnipäeval ning seetõttu ei toimunud ka mingit pidu. Sügise osas alles mõtlen, kas teha ilus pidu või sõita kuhugi pikemale reisile. Kõik oleneb muidugi ühest juba 5 aastat käinud projektist, mille kallale asusime see aasta juba väga tõsiselt ning loodame väga, et järgmine kevad on tulemus käes või siis midagi täpsemalt selgunud edasise osas.

Kuna aga vahepeal on vaja kõigest ja kõigist puhata ka, siis välk-pauk ideena sõidame järgmisest laupäevast Hispaaniasse ja sealt edasi Portugali lõuna rannikule nädalaks. Tänaseks on olemas ainult lennupiletid ja ülejäänu vaatame kohapeal jooksvalt. DD läheb aga vahelduseks Pärnusse puhkama.

See aasta jääb hüppehooaeg vahele, sest lihtsalt pole raha ja see natuke mis kuludest üle jääb, tuleb säästa sügiseks, kui on auto väljaostu aeg. Egas siis toimetan rohkem maal ja loen raamatuid, voolin savi, koon kangastelgedel või hoian Jane või venna lapsi. Venna vanem poiss on täielik Saijatalu fänn ja pidavat istuma kodus kottide otsas, kui kuuleb, et on minek tädi Kristi juurde maale.

Jaanipäev tuleb arvatavasti ka see kord maal, sest no traditsioon on nii armsaks saanud ja ei tahagi enam jaanipäeval kuskil külapeal olla. Kõik sõbrad on meile alati oodatud nii jaanipäeval kui muidu nädalavahetuseti.

Keraamika vol 3

Küünalde või koogi alus, glasuur must matt Jaanusele kommikauss ribatehnikas. Hasart on nii suur, et korra nädalas keraamikatunnis käimisest ei piisa ja seetõttu ostsin koju 10 kg savi. Saab nüüd õhtuti hakata tegema oma suurprojekti (suured kohvikruusid) ning täitma Jane tellimust.

Isa 50

(vennapojad Rainis ja Ranar ning uhke vanaisa)

Isa sai vahepeal aasta vanemaks ja seekord tuli siis ette numbriks 50. Selle puhul peeti Pärnumaal maha üks korralik süldilauaga ja korraliku tantsuga pidu.

Jätkuvalt keraamika

Vaasi glasuur: seest must (3x) ja väljast China Rot (3x) - väljast värv ei tulnud see, mida tootja on näidanud värvina.
Kausi glasuur: vanadiniit (seest 2x, väljast 4 x).
Mõlemad kõrg-kuumus glasuurid.
Glasuurimist ootavad vaagen, kann, (ribatehnikas) kauss ja tilluke vaas/tops.

Keraamika vol 2

Need on minu esimesed kunstiteosed keraamikatundidest, mis nüüd on täitsa valmis.

Naistepäeval mees köögis

Naistepäeva hommikul üllatas Jaanus pildil oleva küpsisetordi, rooside ja hommikukohviga. Kusjuured ma ei tea siiani, millal ta selle jõudis valmis teha.

Keraamika

Üks endine töökaaslane kutsus korduvalt enda juurde keraamikatundi. Viimaks jõudsin eelmine nädal sinna ja see on uskumatult lahe asi. Mõtlesin algul, et no 2 tundi ja olen kodus, kuid läks hoopis 4 tundi. Sattusin täielikku vaimustusse ja koju sõites oli pea igast uusi ideid järgmiseks korraks peas. See on täitsa mulle sobilik - istud ja nokitsed vaikselt, viib kõik muud mõtted eemale. Esimene kord tegin ühe suure kausi ja vaagna (pildil), mis nüüd kuivavad nädalakese ja järgmine tund saan neid lihvima ja glasuurima hakata. Igatahes on mul nüüd üks hobi veel juures ja nüüd on pm kõik tööpäeva õhtud täidetud tegevusega. Igavuse ja tegevusettuse üle ei saa kurta.

Koer ja tema magamiskoht

Üldteada on fakt, et koerad magavad kõige kitsama koha peal. No ikka seal kus kõik peavad neist üle astuma selleks, et normaalselt liikuda saaks. DD ei erine sellest - näiteks kui ma teen köögis süüa, siis ta sätib ennast magama täpselt risti keset kööki. Viimaseaja eriskummalisema koha magamiseks leidis DD Jaanuse vanemate juures trepil.

Ninast sabani

Meie pere jahimees Jaanus sai eelmine nädal metsas pihta kolmele põrsale ja ühele hirvele. Vaaritasin siis mina põrsa maksast maksakastme, hirve maksast maksapasteedi ja hirve keele keetsin, et oleks hea võileivapealne. Härra jahimees sõi aga ainult maksakastet, sest pasteet ja keel ei sobinud talle. Mulle aga maitsesid kõik valmistatu.

DD toidulaud on nüüd ka mõneks ajaks hõrgutistega kaetud - kopsud, neerud, kõrid jmt sisikond, mis huntlastele meelepärane on. Ma panen talle kaussi 2-3 erinevast organist tüki üheks söögikorraks. Esimestel päevadel sõi kohe kõik, mis ette andsid, kiiresti ja valimata ära. Neljandal päeval hakkas preili juba valima - algul sõi kõri, kuid tõstis kopsu ja neeru kausist välja ning jalutas minema. Kui olime organi tükid kaussi tagasi tõstnud, läks preili uuesti sööma ja tõstis jälle kõik välja ning sõi ära neeru. Kopsutükk jäi tast põrandale õhtul magama minnes. Õhtul hilja ei andnud preilile kopsutükk rahu ja ta läks sõi ka selle ära. Preili DD tundub olevat väga rahul sellega, et Jaanus on jahimees ja toob talle ka oma saagist midagi.

Lumine Saijatalu

Käisime laupäeval maakodu kaemas. Tee oli täpselt enne meie saabumist lahti lükatud ja naabrid said peale nädalast lumevangis olekut lõpuks poodi toidutagavara täiendama. Meie kinnistul õnneks kõigi hoonete katused terved ja ka naabritel paistsid kõik katused veel terved olevat.
Rohkem pilte näed siit

Väike muudatus töökohas

Alates maist 2010. a olen Jõe tn kontori asemel töötanud Odra tn kontoris ehk siis töö paremaks korraldamiseks kolisin kontserni siseselt peamajast ehitusse. Lihtsalt ei ole võimalik poistel enam ehitada ilma juriidilise abita. Tänaseks on muudatus ka töölepingutega vormistatud ja alates 01. jaanuarist 2011 olen täiesti ametlikult ehituse töötajate nimekirjas. Tööga on nii, et vahepeal on väga rahulik ja siis kui tuleb ülesandeid, siis tuleb neid uksest ja aknast. See viimane mulle meeldib, sest ma muutun rahutuks, kui pean niisama tegevusetult istuma. Millegi pärast on nii, et mida rohkem tööd ees on, seda rohkem ka tehtud saab.

Head uut aastat!

Puhka rahus Alide

Eile, 22. detsembril 2010. a, lahkus meie juurest Alide ehk minu Väikevana. Lihtsalt tema aeg sai otsa siin meie juures. Kes ta mulle oli kirjutasin kunagi siin. Väikevana oleks 2. veebruaril saanud 100 aastaseks, kuid vaatamata sellele oli ääretult positiivne ja armas kuni lõpuni. Ma ei kuulnud teda kunagi, isegi viimastel aastatel, virisemas millegi üle.
Mul on tunne nagu mu oma vana-vanaema oleks lahkunud.
Tänan Väikevana, et sa meiega nii kaua olla jaksasid.

Kingsepp käib ikka paljajalu

Täna lõunal, parkisin auto ilusti kodus maja ette tänavale ja läksin tuppa sööma. Vahepeal kuulsin küll üht mütsatust ja hiljemt aknast imestasin, et mille pärast üks naine käib mu auto juures edasi tagasi. Kuna aga lastega vanemaid liigub tihti meie aia taga, siis ei pööranud sellele suuremat tähelepanu. Järgmine hetk kui aknas välja vaatasin jäin mõtlema, et kas tõesti parkisin auto sedasi pooleldi värava ette. Ma ei tee seda kunagi, aga noh, mine tea, võibolla olen tõesti üleväsinud ja täna tegin seda esimest korda.

Õue jõudes vaatasin veelkord imestunult oma autot - oli teine kohe meetrike eemal sellest kohast kus ta olema oleks pidanud ja ets kae imet, autoni tulevad ka läbi paksu lume diagonaalis ühe teise auto jäljed. Vaatan siis auto esiosa ja no imestus oli suur - oligi keegi sõitnud sinna lumehunnikusse ja sealt edasi minu auto vasakpoolsele esistangele pihta. Ei näinud ma aga seda teist autod ega selle auto juhti. Pidasin maha telefoni teel vestlused politseiga, kindlustusega ja mitme inimesega, kellega olid kokku lepitud kohtumised, jõudsin tuppa sooja politseid ootama ja veidikegi toas askeldada, kui ilmus välja neiuke ja pistis miski sedeli mu auto kojamehe vahele. Kraaksusin neiule aknast: "Kui sina olid see, kes mu autole otsa sõitis ja siis minema kihutas, siis nüüd ootad väljas seni kuni politsei tuleb." Ootasin tunnikese politseid ja ei no midagi. Küsisin neiult, et no mille pärast sa sedasi sõitsid. Arvate vastuse ära, ei usu. Vastus oli: "No juhtus, mul läksid gaasi- ja piduripedaal segamini õiget maja otsides". Küsimuse peale, et miks ta siis minema sõitis ja ei teavitanud politseid ega otsinud auto omanikku üles, vastas neiu, et ta läks autot ümber nurga Salme tänavale parkima ja siis paberi tükki otsima. Ometigi oli see sama koht, kuhu ta oli enne üritanud parkida endiselt vaba ja sinna oleks mahtunud parkima isegi 2 autot. Vormistasime paberid, vahepeal jõudis kohale ka politsei, kes tegi pildid ja noomis neiukest selle eest, et ta minema oli sündmuskohalt esialgu sõitnud.

Pabereid täites tabas mind täielik teadmatus ja oskamatus. Algas sellest, et kuna meil kummalgi polnud seda õnnetusjuhtumi blanketti, siis vahtisime mõlemad valget paberilehte ja ei teadnud mida ning kuidas sinna kirja panna. Õnneks Jaanus õpetas telefoni teel, et Regio atlase taga on üks eksemplar õiget blanketti. Blankett käes vahtisin seda endiselt lolli näoga. Lugesin siis tagant juhendit ja kuulasin ära politsei soovitused, oskasin lõpuks täita blanketti. Hiljem avastasin, et ikkagi olime osad kohad täitmata jätnud. Õnneks mitte need kohad, kus ta tunnistab oma süüd ja joonise kohta. Ma pole ennast elu sees juhmimana tundnud, kui täna. Ise jurist ja ei tea mida ja kuidas kirja panna. Samas, no mis teha kui juhiload on alates 2000. aastast ja varem pole seda blanketti täitnud. Enda kiituseks võib öelda kindlasti seda, et juhtumi avastamisel helistasin esmalt kohe politseisse ja siis kindlustusse ning rääkisin neile väga rahulikult ja detailselt mis ja kuidas on. Ärevus tuli hiljem tööle sõites ja käed värisesid pärast seda mitu tundi veel.

Ja ega sellega meie päev lõppenud. Jaanus käis Kataga Saku Suurhallis tsirkust vaatamas ja keset etendust sai kõne politseilt: "Tere, teie autole sõideti sisse". Ühe päevaga kahel autol esiosad kaunistatud - kas pole tore? Politsei soovis seda kuuldes muiates häid pühi.

Päkapikud

Kata ja Jaksi vanemad on tööl - üks Soomes ja teine põrutas nüüd paariks päevaks Leetu - ja nii ongi meie kodu jälle laste kilkamist täis. Koos lastega tulid ka päkapikud, kelle tarvis pannakse ööseks sussid aknalauale ja hommikul tõustakse vupsti üles, et kontrollida, kas päkapikk on ikka teinud korralikult tööd. Mäletan, et meie panime vennaga ikka kumbki ühe sussi aknalauale, kuid Kata ja Jaks arvasid, et ikka mõlemad sussid tuleb panna. Lisaks tuleb korduvalt õhtu jooksul käia kontrollimas ega päkapikk pole juba käinud ja kas sussid on ikka alles.

Lahe on ikka olla laps.

No vot siis

Tänaseks olen palavikus juba 16. päev ja lõpuks sain ka teada, milles põhjus. Eelmine nädal võetud vereproov näitas, et mul on kopsu klamüüdia viirus ja puukborrelioos. Viimase olen saanud küll vast see suvi koeralt puuke ära võttes, sest endal pole ühtegi puuki peale olnud. Kopsu klamüüdia viirus seevastu on aga mul arvatavasti olnud juba 2-3 aastat või rohkemgi, sest mul on ennegi olnud selliseid seletamatuid palaviku ja nõrkuse hoogusid. Ühesõnaga olen olnud viiruse kandja, mitte põdenud klamüüdiat (nii selgitas arst). Nüüd polegi muud, kui 3 nädalat antibiootikume närida ja kui enesetunne parem, siis võin ka tööle minna. Õues soovitati iga päev jalutamas käia, aga teate, üksi on väga imelik jalutada ja nii ma venitan ja venitan iga päev seda välja minekut, sest kes ikka tahab sellise koleda ilmaga õues niisama jalutada.

Õpetuseks teistele ja märkuseks iseendale - kui sul ikka mingid sümptomid tekivad põhjuseta ja korduvad, siis istu arst toolil seni kuni ta teeb kõik võimalikud proovid saamaks teada, millest need sümptomid tekivad. Igal asjal on ikkagi põhjus, tuleb see vaid leida.

Müstika

Teist aastat järjest tõuseb mul peale sünnipäeva väike palavik, tuleb peavalu ja meeletu uni. Muud viga pole ja ka proovid ei näita midagi. Eelmine aasta oli nii 2 nädalat ja terveks sain toitumise aluseliseks muutmisega, eks näis kui kaua ja kuidas terveks seekord.

Naljaga pooleks võib ju öelda, et vanus tuleb raskelt.

Astelpaju naps

Mäletate, eelmine aasta septembri lõpus panin ühe astelpaju napsu käärima. Lugu ise oli siin.

Leppisime Jaanusega kokku, et esimese proovi teeme minu sünnipäeva ajal. Nii sai ka tehtud ja maitses imehea. Kui meile külla satud, siis küsi kindlasti proovida.

Väike Rainis

Suvel täienes vennapere ühe väikese poisipõnni võrra. Meil oli suvi Jaanusega nii kiire, et jõudsime alles nüüd uut ilmakodanikku tervitama. Veetsime ühe kena laupäeva nende juures. Ema ja vennanaine räägivad, et mina ja väike Rainis pidavat ühte nägu olema, kui panna titepildid kõrvuti. Kui mul ükspäev aega on, siis otsin oma titekad ülesse ja panen ka siia võrdluseks. Rainis on aga lahe sell - naudib süles olemist ja magamist, enamus ajast naeratas ja lälises.

Jahihooaeg

Käisime eelmine nädalavahetus ja läheme ka see nädalavahetus Hiiumaale. Jaanus käis jahil, et perel ikka talvel liha oleks laual, mina käisin kangastelgedel kudumist õppimas ja DD nautis elu õues. Tänu tublidele jahimeestele on nüüd meie külmikus lisaks hanele ja kitselihale ka põdraliha. Pühapäeval käisime kolmekesi metsas jalutamas, Tihujärve ääres päikest nautimas ja DD loomulikult ka ujumas.
Kangastelgede jaoks maal on nüüd kõik olemas, isegi lõimed kerisin ise eelmine nädal. Laupäeval saan Kärdlas Pitsu käsitööpoes proovida ka kangastelgedele lõime panemist. Peale seda ei jää muud, kui maal kangasteljed lõplikult töövalmis seada ja asuda kuduma.