See aasta meie lähikondlaste seas siis rohkem juubeleid - oli minu isa 50, see nädalavahetus Jaanuse isa 60 ja sügisel minu 30. Hakkan vaikselt harjuma selle mõttega, et saan 30 ja suurem ahastus oli 29. sünnipäeval ning seetõttu ei toimunud ka mingit pidu. Sügise osas alles mõtlen, kas teha ilus pidu või sõita kuhugi pikemale reisile. Kõik oleneb muidugi ühest juba 5 aastat käinud projektist, mille kallale asusime see aasta juba väga tõsiselt ning loodame väga, et järgmine kevad on tulemus käes või siis midagi täpsemalt selgunud edasise osas.
Kuna aga vahepeal on vaja kõigest ja kõigist puhata ka, siis välk-pauk ideena sõidame järgmisest laupäevast Hispaaniasse ja sealt edasi Portugali lõuna rannikule nädalaks. Tänaseks on olemas ainult lennupiletid ja ülejäänu vaatame kohapeal jooksvalt. DD läheb aga vahelduseks Pärnusse puhkama.
See aasta jääb hüppehooaeg vahele, sest lihtsalt pole raha ja see natuke mis kuludest üle jääb, tuleb säästa sügiseks, kui on auto väljaostu aeg. Egas siis toimetan rohkem maal ja loen raamatuid, voolin savi, koon kangastelgedel või hoian Jane või venna lapsi. Venna vanem poiss on täielik Saijatalu fänn ja pidavat istuma kodus kottide otsas, kui kuuleb, et on minek tädi Kristi juurde maale.
Jaanipäev tuleb arvatavasti ka see kord maal, sest no traditsioon on nii armsaks saanud ja ei tahagi enam jaanipäeval kuskil külapeal olla. Kõik sõbrad on meile alati oodatud nii jaanipäeval kui muidu nädalavahetuseti.
4 kommentaari:
Jaa
nii kui maale lähed pakin omad lapsed ka sulle kaasa :)
Oi, aga kolmekümnendad pole miskit sellist, mida karta :) Väga ilus iga!
See projekt mis sul käsil on. Olen ammu soovinud sind aidata. Kuna olen ise tulest, veest ja vasktorudest selliste projektidega läbi käinud, siis on mul mõningased kogemused kujunenud. Kui sa soovid, siis võid mulle alati kirjutada. Ma võin sulle oma loo rääkida. Või pane oma meiliaadress mulle. Minu oma on: ruth74esta@gmail.com
Jagatud mure on alati pool muret.
See on omakorda pikem ja personaalsem jutt, miks mulle tundusid varem kolmekümnendad väga jubedad. Eks ma kunagi naeran ise ka selle üle. Ruth projekti osas võime rääkida siis, kui kunagi kohtume.
Jane lapsed võtan alati meeleldi kaasa, kui nad ise tulla tahavad.
Una cerveza, por favor... oli mu ainuke lause mille hispaanias selgeks õppisin ja seda julgelt ja kõhklemata alati kasutasin. Välkideed on alati kõige paremad :)
Postita kommentaar