Vahekokkuvõte

(naiste 8-way harjutab exitit 2010. a Parasummeril)

Alustasin 2004, kui tegin oma esimese tandemhüppe Pärnus Parasummeril. Peale seda tuli kindel soov jätkata ja nii olingi 23. juuli 2004 ELAK-i IAD kursusel. Kursust viis läbi wolli ja meid oli kursusel 5, kellest lõpuks jõudis sama nädalavahetus lennuväljale 2 ja me mõlemad hüppame tänase päevani. See teine oli muide VEL. Esimesed iseseisvad hüpped tegin Ämari lennuväljal ja too suvi sai tehtud 4 iseseivat hüpet. Järgmine aasta tegin juba 38 hüpet ja lisaks olin ootamatult ka põhivarju pakkimise instruktor ja Parasummeril pakkija. 2005. aasta Parasummeril tegin ka oma esimese iseseisva 4 km hüppe. Järgnevad aastad olid veidi ikaldused - 2006. a 10 hüpet, 2007 ja 2008 mõlemal korral 7. Tagasi sain hoo 2009, kui sain lahti krambist ja sellest tingitud kontrollimatust pöörlemisest ning tegin hooajal enda andmeil 32 hüpet. Igat hooaega on mul suht raske alustada - talv teeb oma töö ja hirm lennukisse minna on meeletu. See aasta oli isegi nii suur, et ma olin 100% kindel hüppamise lõpetamisest. Vaatasin siis kodus videosid, hüppekostüümi, prille, kiivrit ja altikat ning otsustasin proovida veel ühe korra. Sellest korrast on praeguseks saanud 25 hüpet ja entusiasmi sain juurde Parasummeril, kus juhtusin austraallase Dale´iga hüppama ja mulle meeldis meeletult, kuidas ta juhendas ja julgustas. Nüüd siis on iga reede küsimus kas hüppama või Tiduverre/Hiiumaale ehk siis kas olla langevarjur või wuffotada.

Peas tiirleb veel üks mõte: kiiver on, prillid on, tavalised tunked on, roosad FlightClub persekaitsed on (Steffanilt kingituseks saadud), altikas ka. Nüüd on veel jäänud isiklikku varustusse varuda varju komplekt ja FS tunked. Hetkel hüppan laenatud varjuga ja kui Jaanus lubab, siis ka tema omaga ning FS tunkesid olen laenanud CVI-lt (väga lahedad roosad tunked, mu lemmikud, kuigi kukkusin nendega kujundist alla), KKU-lt ja KKA-lt. Tõsine peamurdmine, kumbad hankida, sest ma ikka pelgan jälle seda kevadist hirmu. Mis siis saab, kui ta saabki ükskord must võitu ja istun siis oma varustuse otsas.

Parasummer 2010 läbi

Rohke infolaua töö kõrval sain ka hüpata - kokku tuli 17 hüpet, millest 1 oli naiste 8-way (uus Eesti rekord), 2 pesuhüpet, 1 speedstar, mitmeid FS 3 hüppeid ARR-i ja austraallase Daleiga ja muid lõbusaid hüppeid. Õppida sai kõhulilendamisest palju ja kõige selle taga oli Dale, kes seletas enne ja pärast igat hüpet mida kuidas teha ja miks midagi valesti läks. Arvan, et ma lendan nüüd kõvasti paremini kui enne PS-i.

Hüpe 93

Algselt oli plaan nädalavahetus maal veeta ja lihtsalt puhata. Jaanusel oli aga kange soov hüpata naaberklubi täpsusmaandumisvõistlustel ja nii me siis olimegi laupäeval u 10 paiku lennuväljal. Meie klubi hüppepäev ei olnud alanud ja me siis DD-ga vaatasime manifestimaja juurest, kuidas teised hüppasid. Päris õudne on neid matile hüppavaid täpsusmaandujaid vaadata.

ELAK-i hüppepäeva alguseks oli mul juba kange soov ise ka hüpata ja teha ära lõpuks redeli viimane harjutus (täpsusmaandumine) ja olla ametlik B-kategooria omanik. Nii saigi kiiresti vvh tehtud ja esimesena tõusule. Veelaga leppisime kokku maandumiskoha ja oligi aeg minna tõusule. Seekord küll An-2, kuid mul polnud sellest asja, sest tahe oli nii suur. See, et mul vabalangemisse miskit plaani polnud mõeldud tuli meelde alles lennukis, kui Rink küsis, et mis teed. Nii me siis ühildasime plaanid - lennukist üksteise järel välja, kokku ja ühel tasemel ilma kontaktita lend. Lend ise siin.
Maandusin 15 Veela sammu üle kokkulepitud koha, kuid see jäi lubatud piiridesse (20 m) ja nii saigi kirja redelisse viimane allkiri. Hüpperaamatu kohaselt kulus mul B-kategooria omanikuks saamiseks kokku 93 (koos tandemiga 94) hüpet ja vabalangemises 1 h 6 min olemist, alustasin aastal 2004.
Järgmisena pakkisin paar tandemvarju, hüppasin Laja libaõpilasena 2000 m pealt IAD-d ja Annikaga 2-wayd.
Õhtul pidasime Jaanusega maal väikese peo :-)

Kast tuleb klubikaaslastele hooaja lõpupeol ja seda siis B-kategooria eest, esimest korda tandemvaru pakkimise eest ja esimest korda IAD libaõpilaseks olemise eest.

Puhkuus

Täna põrutame Venemaale ja tagasi 26. august hommikul. Sinna rongiga ja tagasi lennukiga. Rongisõiduks olemas viineripirukad, õunapirukas, kiluleivad munaga, hapukurgid, marineeritud seened ja viin. Teised hüppavad Venemaal ja mina puhkan niisama, sest eelmise nädala haigus näitab, et mul on väga-väga vaja rahulikult mitte midagi tehes puhata.
Kaalusin ka koju jäämist, kuid tundes ennast ei suuda ma kodus niisama istuda ja raamatut lugeda.
DD on alates esmaspäeva õhtust oma puhkusel Hiiumaal.

Eelmise nädala teemalugu :-)