Kust leiab aega

Mul on täiest puudu nädalast 1 päev või igast päevast 2 tundi.
Millega ma siis tegelen: pea iga päev koeraga jalutamas hommikuti 30-45 min ja õhtul u 1 h; tööl AV-s tööpäeviti 8.30-17.30; esmaspäeva ja neljapäeva õhtul küpsetan leiba; esmaspäval koristan, triigin ja/või õmblen; teisipäev ja neljapäev 19.30-21.30 grossing ja jooks; kolmapäev massaažis; mitmel õhtul teen ka süüa järgmiseks päevaks; reede õhtust pühapäeva õhtuni maal, Pärnus või Hiiumaal.
Kusjuures tööpäeviti tõusen u 6.30 ja magama lähen 23.00, vähema unega ma hakkama ei saaks eriti.
Teha tahaks veel: firma asjad jooksma, kontrabassi tunde võtta, tennist mängida ja olla kultuurne (kino, teater, kirjandus) ning suve poole tahaks ka rulluisutamas käia.
Peab vist oma päevakava korralikult üle vaatama. Äkki ikka kuskile on võimalik need veel teha asjad mahutada.

Et siis 7 tõde ka minu kohta

1. Naudin kokkamist, kuid ma pole miski gurmeekokk. Kui vaid leiduks rohkem aega ja rohkem sööjaid.
2. Tulenevalt punktist 1 kahetsen ma aegajalt, et ei läinud siiski õppima Tallinna Majaka Teeninduskooli, kus sisseastumiskatsetel olin parim kokk-kondiitri erialal.
3. Mulle meeldib rohkem kuulata kuidas ja mida teised räägivad, kui et ise rääkida, sest ma ei oska oma keerulisi mõttekäike tihti sõnadesse panna ja ma ei viitsi inimestega vaielda, sest nii ehk naa on igal inimesel oma arvamus asjast.
4. Olen korra ja süsteemide armastaja, kuid vahel siiski laisk.
5. Mulle ei jää kunagi meelde kuulsuste nimed ja nende rollid. Neid on väheseid kuulsusi, kelle nime, näo ja rolli ma kokku suudan viia. Kõik see kehtib poliitikute, muusikute ja näitlejatega.
6. Ma mäletan kaua, kui keegi on mulle käki keeranud või haiget teinud. Samas ma ei pea ta vastu viha, lihtsalt miski kaitsehoiak on sees.
7. Mulle meeldivad väga lapsed, eriti vanuses 0-5. Nad on nii armsad, ehedad ja kavalad.

Meenutusi

autor Vx
Huvitav, et mõnd lugu kuulates või pilti vaadates tuleb alati täpselt üks ja sama asi meelde. Nt selle pildiga (õigemine kogu selle fotoseeriaga) on meeles, kuidas me suht äsja olime tulnud Taist ja ma olin šokolaadpruun. Vx helistas ja ütles, et leia omale nüüd valged sukad ja kingad ning tule stuudiosse. Ülejäänu (kostüümi ja meikija) organiseeris ta ise. Ma kammisin vist kõik võimalikud pesupoed Tallinnas läbi, et leida valgeid sukki. Kummalisel moel oli neid ainult ühes poes ja needki viimased.

Leivaauto

Tänaseks oli siis leivahuvilisi 6. Taignakauss oli täitsa ääreni täis ja sõtkuda oli ka raske. Peab käelihast treenima hakkama. Ostsin paremad vormid, nii et nüüd mahub ahju ilusti 6 leiba, mis kõik kaaluvad u 1 kg. Poole küpsemise peal tõstsin ülemised alla ja alumised ülesse ning tundub, et kõik küpsesid ilusti valmis. Kodu oli jälle leivalõhna täis ja nii saab olema iga nädal kas kord või kaks, olenevalt kuidas huvilisi on ning eks näis kauaks neid on.
Hommikul viisin värksed leivad Kadrile, kelle juurest siis huvilised saavad omad leivad kätte (siit ka leivaauto).
Kui ma nüüd kellelegi olen lubanud küpsetada, kuid ära unustanud, siis antagu julgelt teada.
Kadri hoolitseb leivapealse ja kõrvalise eest ning pakutava leiate siit.
P.S. Nüüd on juba 3 püsiklienti :-)

Väsinud

Ma olen kõigest nii väsinud, et kipun juba asju unustama ja muutun ükskõikseks. Õnneks peaks üks kuu jooksul asjad paika loksuma ja elu taas normaalseks minema või hoopis kõik peapeale pöörduma:-)
Igatahes, praegu tahetakse mult korraga väga mitme olulise asja suhtes otsust, kuid ma ei suuda ja ei taha otsuseid teha. Miski seesmiselt ütleb, et ära kiirusta ja oota üks kuu-kaks. Aega aga kõigi nende otsuste tegemiseks nii kaua pole. Oi kuidas ma praegu tahaks näha tulevikku, no nii 6 kuud ette.
Kui kõik hästi läheb, siis kindlasti kirjutan kunagi ühest kogemusest pikemalt, et teistel sama murega inimestel oleks teada, mis nendega toimuda võib.

Eesti õhtu

Liisi algatusel tegime esmaspäeval Eesti õhtu. Laual olid kõik kodumaised toidud: praetud räim, kartulipuder, vürtsikilu, soe leib, taluvõi, munad, marineeritud seened, marineeritud kurgid, kama ja karamellise kamaga mustikakook. Vaatasime Eesti film ja mehed käisid saunas. Plaanitud oli ka küpskilu valmistamine grillil, kuid kõhud said enne küpsetamist punni ja nii jäigi see toit valmistamata.
Hiiumaal teeme laupäeval kindlasti küpskilu.
Teemaõhtuid peaks aga tihedamalt korraldama.

Leivahuvilised

Meie kodu ahju läheb pea iga nädal 3 erineva suurusega leiba korraga - 1 pisem meile endile, 1 suurem siilidele ja ühe keskmise olen alati mõnele tuttavale kinkinud. Tegin väiksed arvutused ja tulemuseks on see, et kui töötunnid ja inventarikulu välja jätta, tuleb leiva hind pea sama, mis poes. Samas on see leib kindlasti tervislikum ja maitsvam.
Huvitav, kui ma oleks valmis küpsetama leiba müümiseks tellimuste alusel, siis palju oleks tutvusringkonnas huvilisi iganädalaselt.

Pildid näituselt kah

Läbis Tartu maratoni

Siis kui meie DD-ga kodus mõnnasime ja leiba küpsetasime, sõitis Jaanus Tartu maratoni. Kasutasin teenust "tulemused rajalt SMS-i teel" ja palju põnevam oli oodata. Jaanusel oli plaan vähemalt 6 tunniga läbida maratoni rada, kuid tulemus oli tal 5.23 ja ma arvan, et ta on sellega igati rahul. Nüüd ootame teda koju sooja sauna, leiva ja koogiga :-)
ELAK saab aga nüüd see hooaeg endale kindlasti ühe uue liikme Martini, sest selline oli poistel kokkulepe :-)

Sõbrapäeva õhtul

Tegime sõbrannaga ühe hea õhtu

Sõbraga sõbrapäeval näitusel

Osalesime kuldsete retriiverite erinäitusel noorte kalassis, kus peale DD oli veel 16 koera. DD-le ja mulle oli see esimene ametlik näitus. Hindamisel pidin DD-d näitama esimesena ja vast oligi parem, sest mu närvid poleks vastu pidanud. Vaibal seisis DD hästi, polnud vaja eriti sättida. Peale seda ring sörki ja edasi tagasi sörki ning jälle vaibale seisma. Kohtuniku (Bart Van Maren) ees seisis DD ilusti, kuid kui kohtunik katsuma teda tuli, siis DD näitas, et ta ikka kardab natuke võõraid mehi. Õnneks viiner suutis DD mõtted kiiresti mujale viia ja hirm sai kehahoiakust kiiresti välja. Seni kuni kohtunik dikteeris sekretärile koera iseloomustust, väsis DD vahepeal ära ja arvas, et võib istuda. Sättisime jälle paika ja kui viiner nina ees oli, siis seisis DD väga ilusti. Isegi kasvataja kiitis meie esinemist
Kohtunikult saime punase lindi (st hinnet väga hea). Iseloomustuse saime ka, kuid seda on vaja kõvasti kodeerida - kirjutaja käekiri on natuke raskesti arusaadav ja kõigist inglisekeelsetest väljenditest ja lühenditest ei saa ma hästi aru.

Väikevana ja tüdrukud

Grossamas

Vaatamata köhale ja nohule läksin siiski grossama ja jooksma. Ma olen nüüd vist 3 hooaeg vahelduva eduga grossamas käinud ja nüüd alles tunnen, et asju saab teha ka ilma erilise rahmeldamiseta. Olen kätte saanud õiged nõksud ja eks seljalihasedki on tugevamaks saanud. Lihtsalt tõukad, tõstad jalad ja lendad õiges asendis. Tõstad jalgu rohkem, ajad selja kumeramaks ja lähedki sirgete jalgadega õigetpidi saltosse.
Eesmärk ei ole enam lihtsalt asjad (saltod ette, taha, lendamised, keerutamised) tehtud saada, vaid teha need puhtalt, st sirgete jalgadega ja graatsiliselt. Uute asjadena üritan nüüd hundiratast ja edasi-tagasi lendamist ilma vahemaandumiseta. See viimane on nati keeruline ja lihastele harjumatu esimestel kordadel, sest oled harjunud amplituudis hüppel alati jalad alla tooma ette või taha jõudes. Nüüd aga tuleb ette jõudes jätkata kõhuli horisontaallendu seni kuni oled tagasi algpunktis.

Huvitav, kas kõik see grossamine annab juurde ka vabalangemises kõhulilendamisele. Õpin ju siiski keha valitsema. Ootan juba põnevusega suve... jaa-jaa mul on hüppe isu tagasi.

Lugemine

Reisil alustasin Pille Hanni raamatu Ma armastasin kiskjat lugemist ja läbi sai see suht kiiresti. Põnev oli ja julgen soovitada. Pille kirjeldab oma elu enne vanglat ja vanglas. Täiesti uskumatu milline oli selle naise elu ja üldse kuidas inimesed elasi siis kui ma alles sipupükstes siputasin. Veel uskumatum on kirjeldatud vanglaelu. Inimsuhted olid paarkümmend aastat tagasi ikka teistsugused kui praegu ja ma ei hakkagi vist sellistest suhetest aru saama. Naine ei pea taluma mehe peksu ja mõnitamist, naeratama ja teise põse ette keerama. Naine peaks pakkima asjad kohe, kui mees on üks kord tõstnud käe naise löömiseks või kui mehel on (avalikult) armuke. Ma olen võibolla liiga noor ja seetõttu mõistan sellised suhted hukka. Minu arvates peab naine saama hakkama vajadusel ka üksi ja sellistel otsustavatel hetkedel julgema otsustada ja tegutseda.

Trimmimas

DD käis eile Kaidi juures oma esimesel trimmimisel. Ma polnud näinudki, et meie koer nii rahulik ja kannatlik on. Isegi käppadelt lasi täiesti rahulikult karvad patjade vahel lühemaks lõigata. Kodus käib täielik võimlemine käpade ja küünte lõikamisel ning hunnik juustu või vorsti kulub ka ära. Kaidi trimmis tal ära rinnaesise, kõrvad, saba ja käpad ning lõikas ka küüned lühemaks. DD oli kohe teistsuguse näoga.
Enne näitust, mis toimub sõbrapäeval, vaja veel pesu teha ja vaadata, et karvad seljal krussi ei läheks.
Üritasin õhtul uue soenguga DD-st pilti ka teha, kuid kõik pildid ebaõnnestusid.

Ise olen endiselt tõbine - kurguvalule on lisandunud tugev nohu ja köha. Palavikku pole endiselt ja enesetunne on ka ok. Ingveri-sidruni-mee teed olen joonud liitrite kaupa, lisaks Citrosepti apelsinimahla või teega iga päev ja jalutuskäigud DD-ga on väga lühikesed.

Tõbine

Ümberringi on paljud tõbised, isegi reisil olid mitmed haiged. Seni olen vapralt vastu pidanud, kuid täna öösel tundsin kuidas tõbi ronis kallale. Kurk muutus öösel vastikult kraapivaks ja kraapiv tunne ei kadunud ka hommikul. Õnneks palavikku veel polnud. Nagu kiuste oli kodus kõik vajalik haiguse peletamiseks otsas. Nii tuligi suunduda apteeki, kust ostsin c-vitamiini ja Citrosepti, sest ma ei poolda neid igasuguseid gripiteesid. Õhtul peab kodus veel küüslauku miski asjaga sisse sööma.
Alternatiivmeditsiin on seisukohal, et inimene haigestub (st immuunsüsteem nõrgeneb), kui inimene on millestki väsinud (nt tööl probleemid, mured). See pidavat kehal kaitse reaktsioon olema. Peab siis järgi mõtlema, millest ma väsinud olen või mis mul lahendamata on.

Teater, pidu ja kokkamine

Nädalavahetus algas reedeõhtuse teatrikülastusega ja NO99 etendusega GEP jäin mina küll igati rahule. Peale kultuuri väike kohvi ja kook.
Laupäeval magasime poole päevani ja siis käisime Jakobi ja Jane sünnipäeval Viliveres, kus Jaanus oli Kata ja Trino elav atraktsioon.
Pühapäeval jalutasime DD-ga kodust Paljassaarde ja tagasi tulime autoga, sest DD astus omal esimese parema käpa padja katki. Verd tuli käpast korralikult, kuid kodus tegime lillaveega puhtaks ja sidusime kinni. DD oli käpa sidumisest nii solvunud, et isegi Trinoga mängimine ei teinud tuju paremaks. Ülejäänud aja veetsin ma pühapäevast köögis. Küpsetasin 3 leiba (endale, naabriprouadele Nelele ja Kadrile), meisterdasin pelmeene ja siis sai ahju pistetud ka Tosca õunakook. Pelmeenide meisterdamisel oli Trino suureks abimeheks :-)
Ahjaa, väikese koroona trenni tegime ka pühapäeva õhtul Nele ja Jaanusega ning üks mees jäi sellest lontis kõrvadega.

Baasimoor

Olen alates käesolevast aastast ELAK-i uus baasimoor/baasipidaja. Tiitli andis Silja üle juba 2008. a lõpupeol, kuid esimesed näpuliigutused tegin nüüd peale pühi ja puhkust. Loodan, et hoian baasi sama hästi korras ja toimivana.

Lühidalt

Lauareisilt tagasi. Kõik kondid terved ja jalad sinikaid täis :-)
Ise mitte ühtegi pilti ei teinud, sest ei julgenud fotokat mäele võtta.
Üks päev ukerdasin ka puudris ja see oli maru vahva. Järgmine kord lähen kindlasti jälle puudrisse, kui on võimalus.
Omaette elamuse pakkus ka kelgutamine ja soovitan seda kõigil proovida.
Viimasel päeval panime Nelega teele postkaardi sõbrale. Loodame, et saab ta selle kätte õigel ajal ja hoiab tuju üleval.

Jälle Austriasse

Õhtul pakin asjad ja homme päeval lendan jälle Austria mägedesse lumelauaga müttama. Lähen teist korda Ischglisse kuid seekord ilma Jaanuseta, sest arst keelas Jaanusel kuu aega igasuguse spordi tegemise ja siis vaadatakse edasi, mida ja palju teha võib. Õnneks on kindlustus olemas ja see peaks katma kõik reisi ärajäämise kulud. Oleks võinud ka reisi edasi lükata ja minna märtsis koos, kuid kuna pole teada kas Jaanus siis tohib või ei, otsustasime selliselt. Õnneks on Käbad ka samal reisil ja igav ei tohiks hakata.