Sõbraga sõbrapäeval näitusel

Osalesime kuldsete retriiverite erinäitusel noorte kalassis, kus peale DD oli veel 16 koera. DD-le ja mulle oli see esimene ametlik näitus. Hindamisel pidin DD-d näitama esimesena ja vast oligi parem, sest mu närvid poleks vastu pidanud. Vaibal seisis DD hästi, polnud vaja eriti sättida. Peale seda ring sörki ja edasi tagasi sörki ning jälle vaibale seisma. Kohtuniku (Bart Van Maren) ees seisis DD ilusti, kuid kui kohtunik katsuma teda tuli, siis DD näitas, et ta ikka kardab natuke võõraid mehi. Õnneks viiner suutis DD mõtted kiiresti mujale viia ja hirm sai kehahoiakust kiiresti välja. Seni kuni kohtunik dikteeris sekretärile koera iseloomustust, väsis DD vahepeal ära ja arvas, et võib istuda. Sättisime jälle paika ja kui viiner nina ees oli, siis seisis DD väga ilusti. Isegi kasvataja kiitis meie esinemist
Kohtunikult saime punase lindi (st hinnet väga hea). Iseloomustuse saime ka, kuid seda on vaja kõvasti kodeerida - kirjutaja käekiri on natuke raskesti arusaadav ja kõigist inglisekeelsetest väljenditest ja lühenditest ei saa ma hästi aru.

Väikevana ja tüdrukud

Grossamas

Vaatamata köhale ja nohule läksin siiski grossama ja jooksma. Ma olen nüüd vist 3 hooaeg vahelduva eduga grossamas käinud ja nüüd alles tunnen, et asju saab teha ka ilma erilise rahmeldamiseta. Olen kätte saanud õiged nõksud ja eks seljalihasedki on tugevamaks saanud. Lihtsalt tõukad, tõstad jalad ja lendad õiges asendis. Tõstad jalgu rohkem, ajad selja kumeramaks ja lähedki sirgete jalgadega õigetpidi saltosse.
Eesmärk ei ole enam lihtsalt asjad (saltod ette, taha, lendamised, keerutamised) tehtud saada, vaid teha need puhtalt, st sirgete jalgadega ja graatsiliselt. Uute asjadena üritan nüüd hundiratast ja edasi-tagasi lendamist ilma vahemaandumiseta. See viimane on nati keeruline ja lihastele harjumatu esimestel kordadel, sest oled harjunud amplituudis hüppel alati jalad alla tooma ette või taha jõudes. Nüüd aga tuleb ette jõudes jätkata kõhuli horisontaallendu seni kuni oled tagasi algpunktis.

Huvitav, kas kõik see grossamine annab juurde ka vabalangemises kõhulilendamisele. Õpin ju siiski keha valitsema. Ootan juba põnevusega suve... jaa-jaa mul on hüppe isu tagasi.

Lugemine

Reisil alustasin Pille Hanni raamatu Ma armastasin kiskjat lugemist ja läbi sai see suht kiiresti. Põnev oli ja julgen soovitada. Pille kirjeldab oma elu enne vanglat ja vanglas. Täiesti uskumatu milline oli selle naise elu ja üldse kuidas inimesed elasi siis kui ma alles sipupükstes siputasin. Veel uskumatum on kirjeldatud vanglaelu. Inimsuhted olid paarkümmend aastat tagasi ikka teistsugused kui praegu ja ma ei hakkagi vist sellistest suhetest aru saama. Naine ei pea taluma mehe peksu ja mõnitamist, naeratama ja teise põse ette keerama. Naine peaks pakkima asjad kohe, kui mees on üks kord tõstnud käe naise löömiseks või kui mehel on (avalikult) armuke. Ma olen võibolla liiga noor ja seetõttu mõistan sellised suhted hukka. Minu arvates peab naine saama hakkama vajadusel ka üksi ja sellistel otsustavatel hetkedel julgema otsustada ja tegutseda.

Trimmimas

DD käis eile Kaidi juures oma esimesel trimmimisel. Ma polnud näinudki, et meie koer nii rahulik ja kannatlik on. Isegi käppadelt lasi täiesti rahulikult karvad patjade vahel lühemaks lõigata. Kodus käib täielik võimlemine käpade ja küünte lõikamisel ning hunnik juustu või vorsti kulub ka ära. Kaidi trimmis tal ära rinnaesise, kõrvad, saba ja käpad ning lõikas ka küüned lühemaks. DD oli kohe teistsuguse näoga.
Enne näitust, mis toimub sõbrapäeval, vaja veel pesu teha ja vaadata, et karvad seljal krussi ei läheks.
Üritasin õhtul uue soenguga DD-st pilti ka teha, kuid kõik pildid ebaõnnestusid.

Ise olen endiselt tõbine - kurguvalule on lisandunud tugev nohu ja köha. Palavikku pole endiselt ja enesetunne on ka ok. Ingveri-sidruni-mee teed olen joonud liitrite kaupa, lisaks Citrosepti apelsinimahla või teega iga päev ja jalutuskäigud DD-ga on väga lühikesed.

Tõbine

Ümberringi on paljud tõbised, isegi reisil olid mitmed haiged. Seni olen vapralt vastu pidanud, kuid täna öösel tundsin kuidas tõbi ronis kallale. Kurk muutus öösel vastikult kraapivaks ja kraapiv tunne ei kadunud ka hommikul. Õnneks palavikku veel polnud. Nagu kiuste oli kodus kõik vajalik haiguse peletamiseks otsas. Nii tuligi suunduda apteeki, kust ostsin c-vitamiini ja Citrosepti, sest ma ei poolda neid igasuguseid gripiteesid. Õhtul peab kodus veel küüslauku miski asjaga sisse sööma.
Alternatiivmeditsiin on seisukohal, et inimene haigestub (st immuunsüsteem nõrgeneb), kui inimene on millestki väsinud (nt tööl probleemid, mured). See pidavat kehal kaitse reaktsioon olema. Peab siis järgi mõtlema, millest ma väsinud olen või mis mul lahendamata on.

Teater, pidu ja kokkamine

Nädalavahetus algas reedeõhtuse teatrikülastusega ja NO99 etendusega GEP jäin mina küll igati rahule. Peale kultuuri väike kohvi ja kook.
Laupäeval magasime poole päevani ja siis käisime Jakobi ja Jane sünnipäeval Viliveres, kus Jaanus oli Kata ja Trino elav atraktsioon.
Pühapäeval jalutasime DD-ga kodust Paljassaarde ja tagasi tulime autoga, sest DD astus omal esimese parema käpa padja katki. Verd tuli käpast korralikult, kuid kodus tegime lillaveega puhtaks ja sidusime kinni. DD oli käpa sidumisest nii solvunud, et isegi Trinoga mängimine ei teinud tuju paremaks. Ülejäänud aja veetsin ma pühapäevast köögis. Küpsetasin 3 leiba (endale, naabriprouadele Nelele ja Kadrile), meisterdasin pelmeene ja siis sai ahju pistetud ka Tosca õunakook. Pelmeenide meisterdamisel oli Trino suureks abimeheks :-)
Ahjaa, väikese koroona trenni tegime ka pühapäeva õhtul Nele ja Jaanusega ning üks mees jäi sellest lontis kõrvadega.

Baasimoor

Olen alates käesolevast aastast ELAK-i uus baasimoor/baasipidaja. Tiitli andis Silja üle juba 2008. a lõpupeol, kuid esimesed näpuliigutused tegin nüüd peale pühi ja puhkust. Loodan, et hoian baasi sama hästi korras ja toimivana.

Lühidalt

Lauareisilt tagasi. Kõik kondid terved ja jalad sinikaid täis :-)
Ise mitte ühtegi pilti ei teinud, sest ei julgenud fotokat mäele võtta.
Üks päev ukerdasin ka puudris ja see oli maru vahva. Järgmine kord lähen kindlasti jälle puudrisse, kui on võimalus.
Omaette elamuse pakkus ka kelgutamine ja soovitan seda kõigil proovida.
Viimasel päeval panime Nelega teele postkaardi sõbrale. Loodame, et saab ta selle kätte õigel ajal ja hoiab tuju üleval.

Jälle Austriasse

Õhtul pakin asjad ja homme päeval lendan jälle Austria mägedesse lumelauaga müttama. Lähen teist korda Ischglisse kuid seekord ilma Jaanuseta, sest arst keelas Jaanusel kuu aega igasuguse spordi tegemise ja siis vaadatakse edasi, mida ja palju teha võib. Õnneks on kindlustus olemas ja see peaks katma kõik reisi ärajäämise kulud. Oleks võinud ka reisi edasi lükata ja minna märtsis koos, kuid kuna pole teada kas Jaanus siis tohib või ei, otsustasime selliselt. Õnneks on Käbad ka samal reisil ja igav ei tohiks hakata.

Raamatud

Olen jätnud lugemise suht tahaplaanile eelmisel aastal. Peale MKP juures käiku tekkis tõsine huvi lugeda tema raamatut. Raamatupoodi sisenedes aga ei suuda ma kunagi sealt tulla välja ainult ühe raamatuga, sest nii palju on huvitavaid raamatuid mida ma lugenud pole. Nii sai ka seekord ostetud kolm ja kui need läbi loetud, lähen kohe järgmistele järgi.
Võiks ju ka raamatukogust laenutada, kuid mulle ei meeldi laenutamine. Mulle on see alati vastumeelne olnud ja vist seepärast, et raamatud tuleb mingiks tähtajaks tagasi viia ja see on minu jaoks surve. Mõne raamatu saab kiiresti loetud ja mõnega läheb kauem, sest ta vajab nö seedimist ja oma aega-kohta lugemiseks.

Nädalavahetus

Laupäeva õhtul käisime LNA ja NSO-ga MKP juures naistekal. MKP räägis väga põnevaid lugusid ja näitas pilte oma Alaska ja Tervamägede reisidest. Ma imetlen inimesi, kel on julgus minna üksi kaugele tundmatusse kohta pikemaks ajaks. Mul selline julgus ja tahtmine puudub.
Pühapäeval hoidsime Jaanusega Katat ja Jaksi. Tegevust oli terveks päevaks nii meil, kui ka DD-l. Viimane on uskumatult armukade, kui mul väikesed lapsed süles on ja samas väga kannatlik, kui lapsed temaga mängivad. Laste lahkudes oli DD väga väsinud.
Teisipäeval selgub, kas läheme plaanitud suusareisile Austriasse või jääb see ära Jaanuse põlvevigastuse tõttu.

2008. aasta lõpp

autor LNA

Nädalavahetus Pärnus

Jõulud

Ma ei saa aru jõulude siginast-saginast, rohketest kingituste ostmisest ja kodu jõuluehetega ehtimisest. Kõige selle tulemusel on jõulud üks osa aastast, mis mulle üldse ei meeldi. Inimesed on muutunud kui ostuhulluks sel ajal. Minu arust peaks jõulud olema selline rahu aeg. Kas tõesti ei võiks lihtsalt olla pere ja sõpradega koos päeval looduses, siis koos süüa teha ja õhtul kõik koos seda nautida. Ok, ma saan aru, et lastele on hästi oluline jõuluvana ja kingitused, kuid milleks peavad täiskasvanud inimesed seda sama tähtsaks ja mõni vaat et tähtsamakski. Või on neisse jäänud seda osa lapsest ja minust on see täiesti välja pugenud. Ma ootan nii väga, et meil saaks Saijatalu soojustatud ja saaksime jõulude ja aastavahetuse ajal rahulikult seal olla. Mõnus oleks sealse rahu ja vaikuse keskel olla ning täiuslik oleks asi siis, kui ka paksu lund sajaks.

Leivaküpsetamine

autor Liis Narusk
Üritan suvest saati küpsetada ise juuretisega leiba. Pidevalt oli tunne, et teen miskit selles valesti ja keegi ei osanud õpetada ka. Puht juhuslikult leidsin sellise vahva koha nagu Toiduakadeemia, kus just oli tulemas Leiva küpsetamise koolitus. Koht ise oli ilus ja armas ning koolitus sai maksimumpunktid minult. Tuleb välja, et ma kergitasin pidevalt üle tainast ja küpsetasin ka valesti.
Koolitusel käidud, oli vaja proovida ise järgi uued nipid. Laupäeva öösel, kui tulime hooaja lõpupeolt koju, panin taigna kerkima. Päeval lisasin jahu ja seemneid ning panin taigna vormi ja lasin uuesti kerkida. Kerkis vägevalt ja sai õigel ajal ahju pistetud. Tulemus oli tõesti palju parem kui eelmised korrad. Värsket leiba said proovida Kalamaja parasemud ja Liis-Panga, kes olid tulnud tormisel talveõhtul meile sauna.
Jõulupühade ajal proovin lisaks tavalisele leivale teha ka lihaleiba ja jõululeiba.
Leiva küpsetamine ei ole muide üldse raske, selleks on lihtsalt aega ja tahtmist vaja. Maitse see eest on igati parem kõigist poes müüdavatest leibadest ja seisab ta ka kauem (st ei lähe hallitama).

Suve üks kauneim pilt

Vabandan, kuid pildi autori nimi ei tule meelde hetkel.
... ja võib vist öelda, et pilt on tehtud ühes armsaimas pulmas, kus käidud siiani.

Sügispäev

Laupeäval toimus kuldsete sügispäev, kus me DD-ga õppisime näitusel seismist ja esinemist, tegime kaasa mitteamatlikul näitusel ja kuulasime paljugi muud õpetlikku teistel kuldsete kasvatajatelt. DD-l oli üks vahva päev, sest sai koos 30 sõbraga joosta ja ujumas käia. Õhtuks oli ta täitsa läbi. Näituse seismisel näitas ta mulle muidugi iseloomu - laseb ennast lötsakile minu jalale, istub maha või sätib sätitud esijalad nii nagu talle sobib.


Samas teiste sättimisel seisab nagu kullapai.


DD, kes on kahe jahikoera järglane, kardab ikka täiega püssipauku ja mitte miski ei tööta tema tähelepanu hirmu kõrvalejuhtimiseks. Samas parte ajaks ta kasvõi Toompea pargis taga ja mina lohisegu siis rihma otsas järgi nagu märg kalts.

Hiiumaal

Eelmine nädal möödus kiiresti, kuigi esmaspäev oli DD igatsus nii suur, et laenasime Yip'i Kadrilt ja käisime temaga jalutamas. Kodu on aga siiski täiesti elutu, kui koera pole.
Reedel Kärdlasse jõudes ei teadnud DD kumma juurde joosta - siblis edasi tagasi minu ja Jaanuse vahel. Kosunud on ta juba korralikult ja naudib täiega õues olemist. Toas on nõus olema ainult öösel. Päeval toimetavad Kellyga koos hoovis - mängivad, jalutavad, kaevavad, nuusivad, magavad. Isegi vihmaga ei lähe koridori, vaid toimetab õues edasi.
DD üllatas meid ka oma uue käitumisega. Nimelt kui ta närib konti ja Kelly julgeb tulla nuusutama, et mida ta sööb, siis DD lõriseb, näitab hambaid ja haugub ka kui asi väga tõsiseks läheb. Tundub, et meie koerapiiga hakkab suureks saama.
Tegime Jaanusega laupäeval ja pühapäeval õunamahla ja küpskilu. Õunamahla saime 60 liitrit, osa sellest läks värskelt pudelitesse ja osa kuumutasime läbi. Järgmine aasta teeme kindlasti oma õunapuude õuntest mahla, sest see on nii lihtne ja kiire töö.

Sõber on puhkusel

foto autor LNA
DD on alates reedest puhkusel Hiiumaal. No tegelikult oli plaan, et ta läheb sinna alles see nädalavahetus, sest me sõidame 14. minema. Jaanuse ema arvas, et kui ta juba on neil seal, siis pole mõtet sõita linna ja siis uuesti nädala pärast tagasi, et jäägu parem kohe sinna. Eks DD-l ole Hiiumaal lõbus koos Kellyga (Jaanuse vanemate koer) ja õues on koeral vast parem kui toas. No ja ümaramaks saab ta ka kindlasti, sest ema Milvi hoolitseb selle eest hästi.
Linnas on kodu aga nii tühi ilma DD-ta ja ma tunnen juba puudust hommikustest ja õhtustest jalutuskäikudest.